Jalgrattamatk oli seekord sportlik

Reedel, 5. augustil kogunesid 13 naiskodukaitsjat neljast ringkonnast jalgrataste ja varustusega Tartumaale, Sahkapuu talu juurde. Mari ja Jaan Raamot rajasid Sahkapuule 1911. aastal esimese Eesti tütarlaste põllutöö-ja majapidamiskooli, hoone hävis kahjuks tulekahjus. Seitsme aasta jooksul koolitati eesti keeles just Sahkapuul 256 noort perenaist.
Rattureid tuli kooli mälestuskivi juurde tervitama Luunja Maanaiste Seltsi esinaine Lille Reissar, kes rääkis põnevalt Sahkapuu koolist, õpetajatest ja seltsi tegevusest seoses mälestuskivi ümbruse korrastamisega.


Jalgrattaretk algas plaanitust hiljem ja ekslemisega suunaga läbi Tartu Kõrvekülla. Kohe saime riielda ühelt maaomanikult... eramaal ei tohi ju sõita, mis sellest, et hoiatussilti polnudki ju pandud!
Miina Härma sünnikohas Kõrvekülas ootas meid Kairit Henno Tartu ringkonnast. Tema rääkis retkelistele Miina Härmast ja tema seostest Mari Raamotiga.

Edasi vurasime Maarja-Magdaleena külla, tutvusime tänu Tiia Pärtelpojale kohaliku maarahva seltsi tegevusega. Istutasime Mari Raamoti auks päikeseloojangul Otslava Päikese parki August Vaga iluõunapuu.


Saabusime ööbimistallu Kassema külas juba peaaegu pimedas, kusjuures nii mõnigi meie ratas jäi vahetult enne sihtpunkti jõudmist peaaegu et liiva kinni ja viimased meetrid lükkasime oma retke suurimat sõpra käekõrval. Käisime saunas, sõime veel kosutuseks suppi ja tutvusime omavahel. Osad magasid telgis, aga väga paljud kasutasid võimalust puhata lakas värsketel heintel!

Laupäeval, 6. augustil Mari Raamoti 139 sünniaastapäev
Hommikusöök söödud, asjad taas koos ja saateautosse paigutatud, startisime pisut peale kella kaheksat. Mööda maanteed sõitsime Saare mõisa parki ja ürdiaeda, kus tegime ka pisikese vahepeatuse. Kui muidu oli teekonnal tunda ikka rapsi või küpsenud vilja lõhna, siis ürdiaias jalutades hoomas ninna maitse- ja ravitaimede tugevaid aroome.

Kahjuks on Saare mõisa suursugune peahoone hävinenud. Saare järves ujumine osutus aga pisut keeruliseks. Taas sattusime alguses eraomaniku maale ja saime riielda. Need, kes kärmesti vette olid jõudnud, said supeldud, ent teised ratturid otsisid uue ujumiskoha vastaskaldal.

Teekond viis meid pisut tagasi ja külastasime Kalevipoja Koda muuseumi. Ega me kaua rahulikult meie vägeva eepose peategelase radadel viibinud, sest Palamuse ootas. Uhasime ratastel justkui tuli takus ja jõudsime kella kaheks nagu plaanitud kohale. Palamusel saime olla mõtetega "Kevades", muuseumi giid oskas imearmsasti rääkida. Siis me lihtsalt puhkasime ja sõime ning taastusime.

Sõitsime Jõgevamaal edasi Puurmani poole, olid mõned kaunid maastikuvaated Pikkjärvele, siiski vahepeal ka üsna palju rappumapanevat kruusateed ja võsamaastiku. Väga armas oli Kursi kiriku külastus. Ja siis...pea kogu päeva oli olnud tuuline ja enamasti puhus vastutuul, nüüd oli vahepeal tunne, et kuigi liigutan pedaale, seisab ratas paigal. Tugevale tuulele järgnes varsti vihmasadu. Otsisime välja vihmakeebid ning viimased seitse kilomeetrit ööbimispaika Pedja jõe äärde, Kirna KL Õppekeskusesse möödusid vihmas. Saun kulus tõesti marjaks ära, saime sooja ja kuivad riided selga. Õhtul istusime ühiselt koos, süütasime Mari Raamoti auks küünla ja rääkisime taaskord Sahkapuust, ringkondade tegevusest, edasistest jalgrattamatkadest.


Pühapäev oli kõige mõnusam ja rahulikum matkapäev. Pärast hommikust kehakinnitust istusime sadulatele ja väntasime, aga vahepeal saime laulda ja mõnusasti jutustada, läbisime Pikknurme, Umbusi ning muud vahvad kohad, jõudsime Põltsamaa lähistele. Taas kasutasid vapramad meist ujumisvõimalust (vesi oli jahe) ning siis avanes meile Põltsamaa kogu oma ilus. Sõpruse pargis tutvusime skulptuuridega ja kinnitasime keha. Kõiki 18 linna silda küll üles ei leidnud, aga päris paljude pealt sõitsime või kõndisime üle küll ja nägime ka roose.


Põltsamaa lossis tutvusime toidumuuseumiga, kus nägime nii nõukogudeaegseid tuubitooteid kui ka kaasaegseid purgisalateid, majoneese, moosipurke, kõik ikka Põltsamaal valmistatud.

NKK Sakala ringkonna korraldatud teise rattaretke lõpetamine toimus lossihoovis, kallistamised ja kõigile head koduteed! Sõitsime läbi 166 kilomeetrit.

Läheme 5.-7. august jalgrattamatkale!

Naiskodukaitse esimese esinaise Mari Raamoti auks korraldatav jalgrattaretk toimub seekord 5.-7. august Jõgeva- ja Tartumaa aladel.

Reedel, 5. augustil 17. 00 kogunemine Sahkapuu talu juures, kus Raamotid
rajasid esimese Eesti tütarlaste põllutöö-ja majapidamiskooli
Algab jalgrattamatk Maarja-Magdaleenasse,
Miina Härma sünnikoht Kõrvekülas
Saabumine ööbimispaika Kassema tallu telkimine, võimalus puhata lakas
värsketel heintel
Õhtusöök

Laupäeval, 6. augustil
Mari Raamoti sünnipäev 1872
Hommikusöök
Väljasõit Kääpa Kalevipoja teemaparki, muuseum
Saare mõisa park, ürdiaed, Saarjärves ujumise võimalus
Lõuna
Palamusel saame olla mõtetega Kevades, kirikumõis, muuseum
Sõidame edasi Puurmani, kaunid maastikuvaated Pikkjärvele
Saabumine ööbimispaika Pedja jõe ääres, Kirna KL Õppekeskus, saunavõimalus
Õhtusöök

Pühapäeval 7.augustil
Hommikusöök
Väljasõit Põltsamaale (jalutuskäik roosiaias, 22 silda, Sõpruse park)
Lõuna
Rattaretke lõpetamine toimub Põltsamaa lossihoovis.

Jalgrattaretk on keskmise raskusastmega, tempo ei ole hirmkiire. Eelmise
aasta kogemus näitab, et ka ilma erilise treenitusega ning tehniliselt
korras linnarattaga on täiesti hea retke läbida.

Palume registreeruda hiljemalt 20. juuliks e-posti teel aadressil leili.sarg@mail.ee. Kõigile rattaretkele registreerunutele saadame 29. juuliks täpsustava infokirja.

Maakaitsepäeva tähistasime Karksis

Võidupühal toimus lillede asetamine Vabadussõjas langenute ausambale Karksi-Nuias, jõustruktuuride relvade ja varustuse näitused ning demoesinemised Karksi pargis.

NKK Sakala ringkond korraldas päris suurelt ettevõetuna heategevusliku loterii. Loteriis olevad esmed ja kinkekaardid kogusime Viljandimaa erinevate ettevõtete ja eraisikute toetusel.


Annetajaid oli palju: Armina Women OÜ, Viljandi rattaklubi, OÜ Gift Line, OÜ Viktoria kodukaup ja mitmed teised. Päris hulgaliselt oli ka meil isetehtud asju: saunavihad, keraamilised kruusid, juuksehoidjad, villased sokid jms.
Huvi meie loterii vastu oli üllatavalt suur, võibolla seepärast, et iga loos võitis ning tegemist oli heategevusliku ettevõtmisega. Kokku võeti loosirattast 131 loosikupongi ja teenisime tulu 393 eurot. See summa läheb lastekodulastele ürituste korraldamiseks.


Loomulikult tutvustasime loterii läheduses usinasti Naiskodukaitse tegevust ja meie toitlustusrühma liikmed pakkusid maakaitsepäevalistele sõdurisuppi.
Päevale andis kindlasti sära suur jaanilaat Karksi pargis ning Kaitseliidu tegevliikmete traditsiooniline pidulik rivistus ja jalutuskäik, sõnavõtud ja kõned.
Maakaitsepäev lõppes Võidutule läkitamisega valdadesse.

Seiklesime Viljandi linnas

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis alustan päris algusest. Kuulsin naiskodukaitsjatelt Sakala Seiklus 2011 osalemise üleskutset ja umbes nädal enne selle orienteerumismängu toimumist tuli mõte ka ise kaasa lüüa. Saigi siis meie neljaliikmeline võistkond nimega Kosmos ära registreeritud. Sellest nimepanekust ei hakka suurt midagi kirjutama, sest see läheks veidi pikale ja oleks pisut ebatsensuurne.

Ühesõnaga sõitsime siis ilusal juuni laupäeva hommikul Viljandisse Kaevumäele. Kohale jõudes oli hea meel vaadata, et koguneb ja osaleb rohkesti võistkondi. Võistkondade koosseisud olid seinast seina, palju oli kodutütreid ja noorkotkaid, samas ka keskealiste ja veidi vanemapoolsete põlvkondade võistkondi. Start anti kella kümne ajal. Võistkonnaliikmetel olid erksad neoonpaelad ümber randme ja üks võistkonna võistlejatest kandis seljas helkurvesti. Suutsime juba kaugelt teiste võistkondade mängijaid märgata ehk nö seiklejaid linnas liikuvatest inimestest eristada. Kahe-kuni viieliikmelised võistkonnad lubati rajale umbes viieminutiliste vahedega.

Meie võistkond Kosmos startis esimeste seas ja juba olimegi rajal orienteerumas, otsisime kaardi ja ette antud põhjaliku legendi järgi punkte. Kontrollpunktide asukoha kirjeldused olid mõneti keerulised, aga samas ka loogilised ja arusaadavad, kui neid ikka mitu korda hoolikalt läbi lugesime. Rajal oli kuusteist punkti, mis tuli üles leida Viljandi vanalinna lähiümbrusest ja järveäärselt alalt. Kümnes kontrollpunktis olid kohtunikud, enamuses Naiskodukaitse tegevliikmed ja neis pidime sooritama erinevaid ülesandeid. Ühes punktis heegeldasime ja teises tegime sõlmi, kolmandas pidime teadma Viljandi linna ajaloodaatumeid jne. Ülesanded olid huvitavad ja oskusi nõudvad. Vaja oli koordinatsiooni, käteosavust ja üldiseid teadmisi Viljandi linna ajaloost ning laiaprofiiliga kokk-kondiiter-keevitaja oskusi.
Mõned punktid olid lihtsalt niinimetatud postkastid, näiteks oli vaja leida maasika skulptuuri alla peidetud ülesanne ja see lahendada, siis kokku arvestada rippsilla pikkus, samuti pidime üle lugema Trepimäe astmete arvu ja loendama lilli.

Enamikes punktides saime ülesanded edukalt maksimumpunktidele sooritatud, aga vahel läks ka halvemini. Ajanappuse tõttu ei jõudnudki me ära käia vee ja nuustikuga spordiülesande punktis, mis samas oli ka natuke hea, sest meie võistkonna neljast liikmest kaks olid lapsed. Palav ja peaaegu talumatu päiksepaiste kurnas, pidasime siiski kõik kolmetunnise seiklemise Viljandis kenasti vastu.

Kella üheks saime tagasi Kaevumäele, kus toimus võistluse lõpetamine. Finišis pakuti võimalust lahendada ristsõna ja kui aus olla, siis kujunes see meile päeva üheks keerulisemaks osaks.

Kõikides punktides olnud kohtunikud tegid mikrofoniga rääkides kokkuvõtte võistkondade esinemiste kohta ja tõstsid esile silmapaistvamaid. Vahepeal tekkis seiklusmängus osalejate seas suur elevus, sest sinnasamasse Kaevumäele jõudis noorpaar koos fotograafiga...
Peale ootusärevust jõudis kätte kauaoodatud tõehetk: Sakala Seikluse parimate võistkondade väljahõikamine. Esimese koha saavutas naiskond Põmmpea, kelle liikmeid näete siinoleval fotol.

Peale esimese koha väljakuulutamist kõlas aga järsku mikrofoni: "võistkond Kosmos saavutas teise koha!". Olime meeldivalt üllatunud! Ronisime Kosmose võistkonnaga lavale ja valisime välja endale meelepärased auhinnad. Aga kõige tähtsam ürituse juures oli see, et sai süüa sõdurisuppi.
Üldse oli tore ja meeldejääv päev. Järgmine kord jälle!

Kirja pani: Tairi Lappalainen

Aitasime Tüma täiskasvanute turvakodu

Koostöös Politsei Naisühendusega kogusid Sakala naiskodukaitsjad riideid ja jalanõusid kodututele.

6. mail jagati Tüma täiskasvanute turvakodu elanikele politseinike, paljude ametnike ja Sakala ringkonna naiskodukaitsjate poolt kogutud asjad. Kokku sai üsna suur hulk riideid, jalanõusid, käterätte, voodipesu.
Rõõm oli kahepoolne: annetajate kapid tühjenesid ja turvakodu elanikele ilmus naeratus näole, nad olid väga tänulikud.

Lähiajal on plaanis toimetada turvakodusse ka üks voodi, tugitool ja tumba. Palju kogunes just naisteriideid, mis õige varsti saavad edastatud naiste varjupaika.
Suur tänu heategijatele ja toetajatele!

Koostöö lääne moodi ehk kaunistatud kalossid ja astelpajumoosiga tort

Aprillikuu viimase päeva varahommikul võtsid Sakala naised koos lastega ette ühe päris pika sõidu. Naiskodukaitse koostööürituse raames olime oodatud külla Haapsallu. Kui me kohale jõudsime, olid Lääne ringkonna naised ning lapsed malevas agarasti toimetamas ja süüa tegemas. Meid tervitas nende instruktor Svetlana Mustkivi.

Nagu ikka ei tule naiskodukaitsjatele head mõtted ilma toiduta ja nii sõime kõigepealt suppi ja pannkooke. Siis tutvusime omavahel ja jagunesime rühmadesse. Rühmatöödena rääkisime erialagruppide üldpõhimõtetest ning mõtlesime üheskoos üritustele, mis võiksid olla aastaplaanis. Kultuurigrupi liikmed kirjutasid aastaplaani kübarapäeva ja mõisate külastuse, isamaaliste luuletuste õhtu, lisaks traditsiooniliste tähtpäevade tähistamine, mida oleks mõistlik järgida koostöös kodutütardega (lihavõtted, emadepäev, kadripäev). Spordigrupi liikmed pakkusid traditsioonilisi sportlikke üritusi nagu jalgrattaretked, kanuumatkad, aga ka spordipäevade organiseerimist koolidele, lasteaedadele, ringkondadevaheliste turniiride läbiviimist ning koostöös kultuurigrupiga erinevate tähtpäevade tähistamist (vastlapäev, volbriöö ja palju muudki huvitavat).

Peale ajude ragistamist järgnes käeline tegevus. Igal osalejal oli võimalus oma kunstilist annet proovida kalossidele/kummikutele kõikvõimalikke motiive kandes. Lääne ringkonna instruktor tutvustas nii maalimistehnikat kui ka jagas välja erinevaid mustreid, mida igaüks sai oma äranägemise järgi kalossidele kanda. See tundus igati põnev ettevõtmine. Huvitav oli see, et ka neil naistel, kes alguses väitsid, et ainus, mida nad joonistada oskavad on KRIIPSU-JUKU, oli tulem lausa endalegi vapustav. Keeruliseks kujunes kahe identse kalossi maalimine, aga ehk oligi just kogemata maasika asemel maalitud lill isikupärasem, igatahes jätkus imetlemist ja ohhetamist, meie kalossid said erksa ja kena ilme.

Kui kalossid olid rõdule kuivama viidud, haarasid taaskord initsiatiivi Haapsalu tragidad naised ning järgmisena võtsime ette jalutuskäigu linnas. Suvitushooaeg pole ju veel alanud ja väikelinna tänavatel oli vaikne. Põnevust tekitas see, et kohalikud näitasid meile paiku ja nurgakesi, kuhu me „turistina“ ei satu. Piiskoplinnuse hoovis räägiti kohalikke legende. Ja muidugi, meile, kel meri igapäev just ukse ees pole, pakkus naudingut ka lihtsalt promenaadil jalutamine ning merehõngu nautimine...
Järgmisena võttis kogu meie seltskond suuna südalinna poole. Astusime sisse Epp Maria Galeriisse, kus asub ka erilise interjööriga kohvik. Imetlesime seintel olevaid maale, keraamikat, kunstiliselt kujundatud laudu. Teise korruse maalilise saali ühes sopis on väike köök. Seal valmistas ETV Terevisiooni saatest tuntud kondiiter Nadja Kaarma meie silme all toorjuustu tordi astelpajumoosiga, selle tordi retsept on ekstra välja töötatud Naiskodukaitsele. Kõigil oli võimalus esitada küsimusi nii selle retsepti valmimise kohta kui ka kodus küpsetamisel tekkinud probleemidele. Kaks torti saime malevas maiustamiseks kaasa võtta.

Kuna tegemist oli koostööüritusega, haarasid ringkondade instruktorid kahekesi tordi lahtilõikamiseks noa. Nii suurepärast tordilõiku degusteerides vaidlesid toitlustajad hetkeks veel selle üle, mis moos tordi peal ikkagi peaks olema. Mõtteid oli palju... jõhvika, pohla, kirsi või aprikoosi, samas oli neid, kes leidsid, et just astelpajumoos ongi siia enam sobiv. Aga üldiselt kostus sööjatelt vaid rahulolevat mõminat ja tundub, et just see ongi õige Naiskodukaitse tort.

Meie hakkame Viljandi poole sõitma, tee peal tervitab meid vihm. Haapsalus aga jätkus volbriöö mitmete põnevate üritustega.
Suur aitäh Lääne ringkonnale küllakutse ja hästi korraldatud ürituse eest!

Sakala ringkonna liikmed nautisid Soomaa kanuumatkal viiendat aastaaega

15. aprillil paistis meile kuldaväärt päike, sooja kuni 12 kraadi, lääne tuul kuni 6m/s. Täpselt niimoodi oli tellitud ilm, korraldajal Leilil. Kanuud staabis kärule vinnatud ja muud turva –ja toiduvarud bussile tõstetud, võis sõit Soomaale alata.

Suurvesi võttis meid juba enne külastuskeskusesse jõudmist vastu. Tõramaa jõgi oli kuni teeni tõusnud, metsa veepeegeldus oli öisest külmakraadist kargelt kaunis. Kaugemalt metsa alt oli näha veel sulamata lumelagendike. Lükkasime oma kanuud vette, kus külavahetee oli üleujutatud ja autodele läbisõit keelumärgiga piiratud. Sellest juuresolev pildijäädvustus...

Kanuutasime mööda kraavi, mis oli öisest külmast krõbeda jääkihi saanud. Liikusime kribinal-krabinal mõlaga jääd murdes ja vaevaliselt edasi liikudes nagu jäälõhkujad kunagi. Kõige raskem oli talvejääst läbi murdmine, see juba kerge kribina-krabinaga ei murdunud. Selle peal tuli lihtsalt kanuud pealtpoolt edasi tõmmata. Hakkama said kõik tugevad s.t kogu meie matkakamp. Tiirutasime lõunasöögi ajaks külastuskeskuse maja juurde ja sirutasime maa peal jalgu ning kosutasime ennast söögi- joogiga. Tutvusime külastuskeskuses pakutavate väljapanekutega. Seintel olid eelmise aasta suurvee pildid, kus prominentidega kaadreid saime kaeda. Veetase eelmise aastaga võrreldes jäi madalamaks aga vapustav vaatepilt oli sellegi poolest.

Soomaa üleujutus on meie maakonna ürgse rütmi sümboleid ja Sakala ringkonna poolt väärtustatud ettevõtmine. Tänud Leilile korraldamise ja kõigile matkalistele meeldejääva päeva eest!!!
Jutu pani kirja Ursula

Kas teadsite, et kolonelleitnant Johannes Raudmäe…

… tegutses kaksteist aastat Sakalamaa maleva pealikuna. See oli enne Teist maailmasõda, aastatel 1928 kuni 1940.

Johannes Raudmäe (kuni 15. aprill 1936 Eisenberg) juhtimisel sai Sakala malevast rohkem kui 6000 liikmeline organisatsioon, mis avaldas maakonna rahva meelsusele ja kultuurile suurt mõju. Maleva tegevus arenes jõuliselt, korraldati mitmeid kursuseid, õppusi ja laagreid. Neil aastatel oli Sakala maleva üldine keskmine lasketase Eesti malevate peres kõrgeim, samuti paistis malev silma ratsaväe arendamises ja ratsaspordis. Maleva ülesehitajana ja pealikuna oli just kol-ltn Raudmäe sunnitud vastavalt sõjaministri käskkirjale Sakalamaa maleva 28. juunil 1940 likvideerima.

Johannes Raudmäe 120. sünniaastapäeva (sündis 22. aprillil 1891 ja suri 29. detsembril 1973) puhul toimus reedel, 22. aprillil Sakala malevas temale pühendatud mälestustahvli avamine. Kohale on kutsutud kõik elusolevad Sakala maleva pealikud, kõne pidasid maleva eelmine teavituspealik Priit Silla, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak ja äsja ametisse määratud malevapealik kapten Kalle Köhler. Mälestustahvli avas maleva auliige, vabadusvõitleja August Puuste ning üritusel esines meeskoor Sakala topeltkvartett. Üritus oli ilus ja pidulik!

Suurepäraselt veedetud aeg Valgel laeval

Oi-oi, kuhu ma end seekord seganud olen! Selline oli mu esimene mõte, kui sain oma küsimusele vastuseks, et ööseks me koju ei jõua, vaid oleme sellel ajal alles rajal ülesandeid täitmas. Eelnevalt olin andud Malvele lubaduse Valge laev 2011 võistlusel osalemiseks ilma selle kohta täpsemalt uurimata. Sõna tuleb ju pidada, vaatamata hirmutavale jutule öösel mööda metsa jooksmisest.

Ma ei tea kuidas teistel, aga minul oli hinges kerge ärevus, kui laupäeval hommikul kell 05.00 paiku Läänemaale teele asusime. Heas seltskonnas sujus aga sõit kiiresti ja juba olimegi stardiks valmistumas: varustuse kontroll, mõned poseerimised ajaloo tarbeks, kaart kätte ja rajale. Enne starti viskasime nalja kergelt riides oleva Egle üle. Arvasime, et küllap külm ta juba raja alguses ära võtab. Kuid selgus, et tegemist oli meist tunduvalt kogenuma ja ettenägelikuma võistlejaga. Juba esimeses kontrollpunktis pidime hakkama ülearuseid riidekihte seljast maha ajama. Samal ajal oli aga Eglel vaid parajalt soe. Seega, kogemus maksab.
Võistluse algfaasis oli mu samm pikk, astumine kiire ja meeleolu optimistlik. Mida kilomeeter edasi, seda raskemaks olemine muutus. Tundus, et vormi asemel olen selga ajanud mingi jäiga skafandri, mis takistab iga liigutust. Lisaks oli kaasas relv ja muu varustus. Nii muutuski minu sammumine ikka töntsimaks ja sammuke lühemaks.
Jõudsime kuuendasse kontrollpunkti. Ise ma lootsin, et küllap me varsti lõppu jõuame. Kuid oh häda! Selgus, et ees on ootamas veel neli kontrollpunkti ja seitseteist kilomeetrit. Appi! Ja kell oli juba 23.00 paiku. Meeleolu hakkas langema. Sada mõtet keerles peas: mis häda mul oli siia ronida, kas kodus ei märka olla, rohkem ennast sellise supi sisse ei sega...
Minu mõttelõnga katkestas meie teele ette jäänud oja. Kuna kaart näitas, et kurss on õige, pidime kuidagi selle veekogu ületama. Kõige osavam ja julgem veetõkke ületaja meie seast oli Ele. Ta näitas meile ette õige stiili ja kuna üle vee oli vaja pääseda, hakkasid teised teda jäljendades üle vee liikuma. Mina arvasin küll, et ega ma kuivana sellest ojast üle ei pääse. Harjutasin ennast juba mõttega, et ülejäänud teekond tuleb mul märjana läbida. Kuid endalegi üllatuseks, võideldes hirmudega ja seades jalga jala ette, olingi äkki teisel kaldal. Hurraa, hurraa, hakkama sain! Kuid ega siis pikalt võidutseda ei lastud, sest vaenlane ei maga.

Ei mäletagi enam, mitmendal kilomeetril see oli, kuid see oli minu raskeim hetk sellel võistlusel. Tundsin, et no kuidagi ei jaksa enam. Hingata oli raske, jalad ei tahtnud kanda, pilt tahtis vägisi eest kaduda ja minna oli veel tohutult palju. Ütlesin siis tüdrukutele: „Kuulge, mul on paganama raske hingata, ma ei jaksa enam ja ma katkestan!“ Aga no kus sa sellega. Ei antud mulle seda võimalust. Ele rabas oma kätte minu automaadi Galil, Malve lasi mul rakmerihmad lõdvemaks ja nii ma marssisingi „vapralt“ edasi. Ees ootavas kontrollpunktis sai minu ülesandeks oma hingamine korda saada. Ja kuna ma olin omadega ikka päris läbi, siis kahjuks ei suutnud ma viimasteski kontrollpunktides oma kaaslastele suurt abiks olla. Puht südamlikud vabandused sellepärast oma kaasalaste ees.

Aga vaatamata kõigile raskustele lõpetasime võistluse kõik koos ja see oli tõesti ülev tunne. Juba bussiga kodu poole loksudes avastasin end ootamatult mõttelt, et polnudki väga hull... Ja kui järgmine kord kutsutakse, siis miks mitte uuesti proovida. Vaatamata raskustele läbisime ettenähtud rajal umbes 50 kilomeetrit; käisime saunas, kus vihtlesime ja võtsime leili 58 kraadises kuumuses ning pesime külma veega; sain tunda tõelist meeskonna tunnet ja saavutasime patrullvõistlusel viienda koha. Ja selleks kõigeks kulus ainult 17 tundi. Kas pole suurepäraselt veedetud aeg?
Lõpetuseks tahan südamest tänada oma tiimikaaslasi- Elet, Malvet ja Eglet. Olite kõik mulle suureks toeks ja abiks sellel katsumusterohkel rajal. Igal sammul tundsin teie toetust. Ilma teie abita oleks minul see võistlus igatahes pooleli jäänud. Suur tänu teile tüdrukud!

Margit Rei

Naiskodukaitse keskkogu

Laupäeval, 26. märtsil toimus Tallinna Keskraamatukogus Naiskodukaitse Keskkogu, kus anti ülevaade Naiskodukaitse 2010 aasta tegevusest ja arutati eelolevate aastate tegevusplaane. Sakala Ringkonda esindasid NKK Keskjuhatuse liige Urve Loit, ringkonna esinaine Tiina Ott ning tegevliikmed Ene Sügav ja Margit Rei. Keskkogul tunnustati Sakala ringkonna tegemisi ning anti üle hinnaline kingitus ringkonda viimasel kolmel aastal esinaisena juhtinud Vika Zieds'ile ning NKK Keskjuhatuse tegevuses aktiivselt osalenud Urve Loit'ile.

Fotokonkurs “Aeg olla eestlane”

NAISKODUKAITSE PRESSITEADE
14.03.2011

Naiskodukaitse korraldab käesoleva aasta aprillis-mais fotokonkursi “Aeg olla eestlane”, millest võivad osa võtta kõik fotohuvilised.

Fotokonkursi eesmärk on inimeste käest küsida, mida tähendab nende jaoks eestlaseks olemine. Missugustel hetkedel tunnevad nad end tõeliste eestlastena. On see vabariigi aastapäev, jaanipäev, võidupüha? Võibolla kuulates hoopis vanaisa pajatusi esimese vabariigi aegadest. Kuidas hoiab tubli eesti inimene eestluse vaimu siin, kodus või kaugel, seitsme maa ja mere taga, kurbuse- ja rõõmuhetkedel?

Eestlased on arvult väikesed aga vaimult suured. Vaatamata sellele, et meid on nii vähe, leidub siiski igas maailma nurgas mõni eestlane, kes kannab endas eestluse vaimu.
Ootame, et konkursist osavõtjad püüaksid pildile mõne erilise hetke või inimese mis sümboliseerib just nende jaoks tõelist eestlust !

Piltide kogumine fotokonkursi tarvis toimub 1.aprillist 31.maini 2011. aastal, millele järgneb internetihääletus publiku lemmiku leidmiseks. Fotokonkursi reegleid saab vaadata aadressil http://konkurss.naiskodukaitse.ee/

Lisainfo:
Riin Juurma
Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna Põltsamaa jaoskonna esinaine
Fotokonkursi projektijuht
e-mail: naiskodukaitse.konkurss@gmail.com

Küll oli kena tuubiga…

Reede pealelõunal oli meil, naiskodukaitsjatel võimalus unustada oma töö- ja meie lastel koolinädala mured ning tähistada koos Viljandi lumepargis vastlapäeva.

Igaüks sai istuda snowtubingusse ehk rahvakeelselt öeldes tuubi ehk eesti keeles öeldes lumerõngasse. Ja siis Huntaugu mäenõlvalt mitmeid kordi sellega suure hooga alla lasta. Hoolimata kohati keerutavast lumetuisust nautisime võibolla selle talve viimaseid lumerõõme. Tuubirajad olid mõnusalt libedad ja saime pikad liud. Mõnikord hakkas lumerõngas raja sees lausa pöörlema ja eriti nagu ei näinudki enam kuhu täpselt välja jõuad. Aga just see tegigi liulaskmise põnevaks ja nauditavaks.

Noh, ega muidu ju nii palju polekski jõudnud seal Huntaugul mütata, aga saime ju muudkui pärast laskumist tõstuki abiga taas üles tagasi. Keeruline oli kohati vaid tuubi nööri kinnitamine tõstuki trossi külge.

Kui vastlasõit sai tehtud, siis sõime sealsamas lumepargi soojakus traditsioonilist hernesuppi ja vastlakukleid. Igale osalejale oli korraldajate Leili ja Kersti poolt ka väike tunnustusdiplom. Oli tõesti vahva vastlapäev!
Rohkem fotosid vaata NKKSakala pildialbumist!

Heategevuslik koguperepäev „Naistelt naistele“

Pühapäeval 06 märtsil toimunud Naiskodukaitse, Eesti Politsei Naisühenduse ja Sisekaitseakadeemia koostöös korraldatud heategevuslikul koguperepäeval „Naistelt naistele“ osales ligikaudu 500 külastajat. Tegevust jätkus igale maitsele: oli harivaid töötubasid, demonstratsioonesinemisi ning lõbusat orkestrimuusikat.

Lisaks heategevuslikule eesmärgile oli päeva teiseks eesmärgiks tutvustada naistele võimalusi, kuidas tõsta enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkuda võimalust õppida konkreetseid uusi teadmisi ja oskusi.

Ürituse läbiviimise eesmärk oli propageerida kodanikualgatust ning tõsta inimeste teadlikkust naiste võimalustest ja ülesannetest jõustruktuurides.

Loe artiklit
Eveli Sammelselg,
www.naiskodukaitse.ee

Sakala ringkond sai uue esinaise

Sakala naiskodukaitsjad kogunesid selle aasta ringkonnakogule 2 märtsil.

Kõigepealt tegi möödunud aastast kokkuvõtte ringkonna aseesinaine Karin Ilus. Ringkonna tegevliikmete arv oli möödunud aastal kasvanud tubli 21 võrra, jõudes aasta lõpuks 82ni. Liikmete aktiivsust saab mõõta mitmeti. Üks võimalusi on kindlasti osalemiste arv kordades. Siin näitas kõigile suuna kätte Viljandi jaoskonna esinaine Ele Lehes. Ele osales NKK üritustel möödunud aastal 102 korda.

Kõik ringkonna uued ja vanemdki liikmed said sel aastal esmakordselt omandada baasväljaõppe kõik moodulid kohapeal. Aasta jooksul enam leidsid rakendust toitlustajad: 62 korral. Meditsiini tagati maleva üritustel 15 korral.

Päeva tähtsaim päevakorrapunkt oli ringkonna esinaise ja aseesinaise valimine. Üles oli seatud kaks kandidaati: Tiina Ott ja Eda Kivisild. Tiina Ott on olnud Naiskodukaitses pea 10 aastat. Ta on olnud Viljandi jaoskonna esinaine ja kuulunud mitu aastat ringkonna revisjonikomisjoni. Eda Kivisild on veel suhteliselt uus liige, kuid täis tegutsemistahet Sakala ringkonnas. Mõlemad kandidaadid on õpihimulised: omandanud kaks kõrgharidust ja täiendavad end pidevalt. Tiina ja Eda esitasid oma visiooni Sakala ringkonnast aastaks 2013. Tiina soovitas kasutada mentorprogrammi nii uutele kui ka passiivsetele liikmetele. Eda eelistas personaalset lähenemisviisi.

Lihthäälteenamusega osutus valituks Tiina Ott. Kuna teisi kandidaate polnud, sai aseesinaiseks Eda Kivisild.

Lõpuks valiti ringkonna esindajad märtsis toimuvale Keskkogule.

Täname Vikat ja Karinit tehtud tubli töö eest Sakala ringkonna hüvanguks!

Naistelt Naistele - heategevuslik koguperepäev

6. märtsil toimub heategevuslik koguperepäev, mis kannab nime Naistelt Naistele.

Naistelt Naistele päeval on kavas palju põnevat ja harivat!
- kätt saab proovida erinevates töötubades (sh enesekaitse, esmaabi, looduses ellujäämine, peolaua katmine, käsitööseebi ja -ehete valmistamine jne),
- põnevat vaatamist pakuvad vormide moeshow, teenistuskoerte esinemine, piirivalvekopter (kui ilm ja olud on head) ja palju muudki.

Lisaks toimub heategevuslik loterii "iga loos võidab", kohal on maskotid Lõvi Leo, Ilves Ilimar ja Nublu ning esineb politsei- ja piirivalveorkester.

Kehakinnituseks pakume sõdurisuppi!

Pilet on 1 euro ning piletimüügist ja loteriist saadav tulu annetatakse Eesti Naiste Varjupaikade Liidule.

Tutvu ajakava ja töötubadega meie kodulehel http://www.naistepaev.ee/

Võta pere kaasa ja tulge pühapäeval, 6. märtsil Sisekaitseakadeemiasse!

Kuum uudis - Uisutama kostümeeri​tult!

Laupäeval 26. veebruaril kella 12 - 15 toimub Viljandi järvel uisunädala raames seal muinasjutu tegelaste kostüümides uisutamine.

Meie peamine eesmärk on üheskoos uisutada ja rõõmu tunda.

Ühtlasi saame Ülemaailsesse Tervisepäevasse anda oma panuse ja nagu öeldakse TERVES KEHAS TERVE VAIM!!!

Koguneme homme kell 13.00 Viljandi järve ääres, et siis koos liuelda imeliselt libedal uisurajal kaunil Viljandi ürgorulisel järvel.

PS! Ka väikese kostüümimure saab lahendada, võta selleks ühendust Ursulaga
Pildi algallikas

Sakala malev tunnustas aasta naiskodukaitsjat!

Alates möödunud aastast annab Sakala malev välja tiitlit "Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja". Tiitli eesmärk on üks kord aastas väärtustada ning avaldada avalikku tunnustust isikule, kes oma tegevusega naiskodukaitsjana on eelnenud aasta jooksul silma paistnud. Tunnustusega kaasneb personaliseeritud maleva vapikilp ning tunnistus, mis antakse üle Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul koosviibimisel. Otsuse langetab selleks kokku kutsutud kuni 7 liikmeline vabatahtlikest juhtidest koosnev komisjon.

Sellel aastal omistati tiitel "Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsja", Viljandi maavanema, Omavalitsuste Liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldatud Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Maavalitsuse saalis 23. veebruaril.

Tiitli "Sakala ringkonna 2010 aasta naiskodukaitsja" pälvis Sakala ringkonna liige Leili Särg. Leili on olnud Naiskodukaitse liige alates 2006 aastast. Leili on arenemis- ja algatusvõimeline ning paljude heade mõtetega. Ta on enda suhtes nõudlik, väga pühendunud ja hea organisaator. Leili lööb kaasa meditsiinirühma liikmena, vajadusel toitlustab, formeerib või organiseerib.

Eesti vabariigi 93 aastapäeva tähistamine

Trotsimata veidi krõbedat külma ja nautides ilusat päikesepaistelist ilma, olid meie ringkonna naiskodukaitsjad osalemas taaskordsel Vabariigi aastapäevale pühendatud jumalateenistusel Pauluse kirikus ja sellele järgneval pidulikul jalutuskäigul Viljandi linnas.

Eesti Vabariigi aastapäevaga tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aasta 24. veebruaril. Sel päeval avaldati Tallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik.

Peale Manifesti ettelugemist siirdus pidulik rongkäik läbi Viljandi kesklinna Ugala juurde. Asetati pärjad Vabadussõjas langenute auks Vanal Kalmistul.

Pealelõunal jätkus Sakala Maleva staabis Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik koosviibimine, kus tunnustati tublimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid.

Vaata pilte.

Vabariigi sünnipäeva suur fotode kogumine

Naiskodukaitsjate ja nende tegemiste kajastamiseks ja jäädvustamiseks palume kõikide Naiskodukaitse liikmete abi suure fotoreportaazi koostamisel.

Jäädvustage fotole, kuidas teie oma koduringkonnas tähistate Vabariigi sünnipäeva ning saatke toredamad pildid meile. Laekunud piltidest koostame fotoalbumi Naiskodukaitse Facebooki lehele. Kõikide pildisaatjate vahel loosime välja Naiskodukaitse logodega meeneid.

Pildid palume saata hiljemalt 28. veebruari hommikul kella 10ks aadressile esammelselg@gmail.com (Elisa Sammelselg). Loomulikult eeldame, et kõik pildid vastavad meie organisatsiooni eetikale ja põhimõtetele, muul juhul me neid avaldada ei saa.

Eveli Sammelselg
Naiskodukaitse instruktor
Tallinna ringkond

Kuulutati välja aasta kaitseliitlane ja naiskodukaitsja

Eile, 17 veebruaril 2011.a kuulutati Eesti sõjamuuseumis, Tallinnas välja aasta kaitseliitlane ja naiskodukaitsja. Kandidaate said esitada kõik Kaitseliidu malevad ja Nasikodukaitse ringkonnad.

Sakala ringkonnast oli nominendina esitatud aktiivne ja ettevõtlik naiskodukaitsja Leili Särg. Kaitseliitlase kandidaati aasta kaitseliitlase valimisesle Sakala Malev seekord ei esitanud.

Väga mitmete tublide, aktiivsete ja tuntud nominentide hulgast valiku tegemise ei olnud otsustajatele lihtne. Tänavuse aasta tunnustuse pälvisid aasta kaitseliitlasena Madis Mintel Kaitseliidu Lääne malevast ja aasta naiskodukaitsjana Kristiina Abel Naiskodukaitse Tartu ringkonnast.

Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste ja Naiskodukaitse esinaine Airi Neve andsid Viimsis võitjatele üle rändauhinnad, milleks on pronksist kaitseliitlase ja naiskodukaitsja kujud. Lisaks said kõik nominendid Kaitseliidu ülema, kaitseministri ning kaitseväe juhataja hinnalised kingitused.

Õnnitleme kõiki nominente!

Vaata videot ja uudist Kaitseliidu kodulehel

Loe üritusest täpsemalt:
- Kuulutati välja aasta kaitseliitlane ja naiskodukaitsja, Karoliina Vasli SL Õhtuleht
- Täna kuulutati välja aasta kaitseliitlane ja naiskodukaitsja, www.Delfi.ee
- Selgus aasta kaitseliitlane ja naiskodukaitsja, Katrin Jüriso ERR uudised

Meditsiini​alane täiendõpe, 16 veebruar kell 18.00

Kolmapäeval, 16 veebruar toimus maleva staabis taaskordne meditsiinigrupi täiendõppe.

Ühiselt vaatasime üle meie kasutuses olevad meditsiinipaunades olemasolevad vahendid ja nende kasutamise põhimõtted (jaosanitari pädevus). Leidsime, et kindlasti on vajalik meil täiendada paunades olevaid vahendeid, et vajalikud vahendid vajadusel ka meil olemas oleksid.

Lisaks tegelesime nn desmurgiaga. Kellele see sõna veidi võõras tundub, siis eesti keeles ja lihtsamalt öeldes vaatasime üle erinevate kehapiirkondade sidumiste võimalused.

Kindlasti ei jäänud nii lähikese ajaga kõik näidatu osalejatele meelde ja kindlasti kordame sidumisõpetust veel oma järgmistel kohtumistel niimoodi, et kõik selle ka ise praktiliselt läbi saavad proovida.

Kaitseliidu meistrivõistlused suusatamises

Eelmisel nädalavahetusel peeti taas Kaitseliidu meistrivõistlusi suusatamises, kus osales ka Sakala maleva võistkond. Suur tänu kõikidele tublidele osalejatele: Kadrile (9 koht), Kertule (13 koht), Lilianile (III koht), Katrinile (10 koht) ja Leilile (9 koht).

Lisaks tõid naisveteranid koosseisus Lilian, Leili ja Katrin, võistkondlikus arvestuses Sakala malevale auväärse kolmanda koha. Olgu mainitud, et konkurents oli väga kõva - võistleda tuli meie naistel tippklassi kuuluvate sportlastega nagu Piret Niglas, Silja Suija ..., ja see tähendab, et meie naiste poolt sai tehtud igati korralik ja tubli tulemus! Protokollid leiate Kaitseliidu kodulehelt.

Naiskodukaitsjad tahavad erialagrupid tööle saada

Samal ajal kui mõned naiskodukaitsjad Utria Dessandil raskustega võitlesid, kogunesid Lõuna piirkondade erialagruppide esindajad Otepää lähistele õppepäevale arutlemaks erialagruppide tegevuse üle. Kohale oli tulnud 30 naiskodukaitsjat Põlva, Tartu, Sakala, Valga ja Võru ringkonnast.

8. jaanuari kokkusaamise eesmärgiks oli saada erialagrupid paremini tööle ning seda just kogemuste ning ideede vahetamise kaudu.
Jagunesime üsna päeva alguses töörühmadesse vastavalt erialagruppidesse kuulumisele. Nii moodustusid õppepäeval side ja staap, kultuuri, toitlustuse, spordi, avalike suhete, meditsiini ja formeerimise rühmad.
Kõigepealt koostasime enda rühma aastaplaani ja tutvustasime seda kohalolijatele. Teise ülesandena pidime värbama ringkonna naiskodukaitsjat enda erialarühma. Enamasti tutvustasid rühmad tegevust kas siis uuele tegevliikmele või liikmele, kes on Naiskodukaitse tegevusest eemale jäänud. Jõudsime avalike suhete rühmaga arusaamisele, et mõistlik oleks leida igale tegevliikmele tema jaoks selles rühmas sobiv tegevus. Seejuures saab lähtuda eelkõige isikuomadustest. Nii sujub koostöö ja ka rühma tegevus kõige tulemuslikumalt. Erialagrupi tutvustuse esitlustes ja liikmeid värvates kasutati muidugi fantaasiat ja loovust ning see tekitas rohkelt elevust. Viimaseks grupitööks oli aasta eesmärkide püstitamine.

Seekord saime haritud just läbi rühmatööde. Loodetavasti on õppepäeval arutatu edaspidi abiks aastaplaani koostamisel ja rühma eesmärkide seadmisel.

ERM ja Naiskodukaitse korjavad ennesõjaaegseid mälestusi

Naiskodukaitse ja Eesti Rahva Muuseum alustasid mälestuste kogumist Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonide tegevuse kohta aastatel 1927-1940. Meenutuste kogumise eesmärk on teada saada Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste liikmete ja juhtide igapäevase tegevuse, elu-olu ja väljaõppe kohta enne Teist maailmasõda. Mälestuste kogumine kestab 15. novembrini 2011. Loe edasi ...

Allgallikas www.kylauudis.ee

Estcoy-11 kaitseväelased said kätte Naiskodukaitse kootud kindad

Lõuna-Afganistanis teeniv jalaväekompanii Estcoy-11 kaitseväelased said kätte Naiskodukaitse kootud kindad.

„Poiste rõõm oli suur, kindad on pehmed, soojad ja kodused,“ kirjeldas Naiskodukaitse poolt Afganistanis teenivatele kaitseväelastele kingitud kinnaste kättesaamist Eesti kontingendi kaplan kapten Endel Apsalon. „Kingitus oli igati omal kohal, sõdurid on väga tänulikud.“ ...

Loe edasi .siit.
Pilte saad vaadata aadressil: http://www.facebook.com/album.php?aid=269513&id=340451342018&ref=mf

Algallikas www.mil.ee
Kaitsevägi, uudised 03.01.2011.a.