Suurvesi võttis meid juba enne külastuskeskusesse jõudmist vastu. Tõramaa jõgi oli kuni teeni tõusnud, metsa veepeegeldus oli öisest külmakraadist kargelt kaunis. Kaugemalt metsa alt oli näha veel sulamata lumelagendike. Lükkasime oma kanuud vette, kus külavahetee oli üleujutatud ja autodele läbisõit keelumärgiga piiratud. Sellest juuresolev pildijäädvustus...

Kanuutasime mööda kraavi, mis oli öisest külmast krõbeda jääkihi saanud. Liikusime kribinal-krabinal mõlaga jääd murdes ja vaevaliselt edasi liikudes nagu jäälõhkujad kunagi. Kõige raskem oli talvejääst läbi murdmine, see juba kerge kribina-krabinaga ei murdunud. Selle peal tuli lihtsalt kanuud pealtpoolt edasi tõmmata. Hakkama said kõik tugevad s.t kogu meie matkakamp. Tiirutasime lõunasöögi ajaks külastuskeskuse maja juurde ja sirutasime maa peal jalgu ning kosutasime ennast söögi- joogiga. Tutvusime külastuskeskuses pakutavate väljapanekutega. Seintel olid eelmise aasta suurvee pildid, kus prominentidega kaadreid saime kaeda. Veetase eelmise aastaga võrreldes jäi madalamaks aga vapustav vaatepilt oli sellegi poolest.
Soomaa üleujutus on meie maakonna ürgse rütmi sümboleid ja Sakala ringkonna poolt väärtustatud ettevõtmine. Tänud Leilile korraldamise ja kõigile matkalistele meeldejääva päeva eest!!!
Jutu pani kirja Ursula
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar