Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis alustan päris algusest. Kuulsin naiskodukaitsjatelt Sakala Seiklus 2011 osalemise üleskutset ja umbes nädal enne selle orienteerumismängu toimumist tuli mõte ka ise kaasa lüüa. Saigi siis meie neljaliikmeline võistkond nimega Kosmos ära registreeritud. Sellest nimepanekust ei hakka suurt midagi kirjutama, sest see läheks veidi pikale ja oleks pisut ebatsensuurne.
Ühesõnaga sõitsime siis ilusal juuni laupäeva hommikul Viljandisse Kaevumäele. Kohale jõudes oli hea meel vaadata, et koguneb ja osaleb rohkesti võistkondi. Võistkondade koosseisud olid seinast seina, palju oli kodutütreid ja noorkotkaid, samas ka keskealiste ja veidi vanemapoolsete põlvkondade võistkondi. Start anti kella kümne ajal. Võistkonnaliikmetel olid erksad neoonpaelad ümber randme ja üks võistkonna võistlejatest kandis seljas helkurvesti. Suutsime juba kaugelt teiste võistkondade mängijaid märgata ehk nö seiklejaid linnas liikuvatest inimestest eristada. Kahe-kuni viieliikmelised võistkonnad lubati rajale umbes viieminutiliste vahedega.
Meie võistkond Kosmos startis esimeste seas ja juba olimegi rajal orienteerumas, otsisime kaardi ja ette antud põhjaliku legendi järgi punkte. Kontrollpunktide asukoha kirjeldused olid mõneti keerulised, aga samas ka loogilised ja arusaadavad, kui neid ikka mitu korda hoolikalt läbi lugesime. Rajal oli kuusteist punkti, mis tuli üles leida Viljandi vanalinna lähiümbrusest ja järveäärselt alalt. Kümnes kontrollpunktis olid kohtunikud, enamuses Naiskodukaitse tegevliikmed ja neis pidime sooritama erinevaid ülesandeid. Ühes punktis heegeldasime ja teises tegime sõlmi, kolmandas pidime teadma Viljandi linna ajaloodaatumeid jne. Ülesanded olid huvitavad ja oskusi nõudvad. Vaja oli koordinatsiooni, käteosavust ja üldiseid teadmisi Viljandi linna ajaloost ning laiaprofiiliga kokk-kondiiter-keevitaja oskusi.
Mõned punktid olid lihtsalt niinimetatud postkastid, näiteks oli vaja leida maasika skulptuuri alla peidetud ülesanne ja see lahendada, siis kokku arvestada rippsilla pikkus, samuti pidime üle lugema Trepimäe astmete arvu ja loendama lilli.
Enamikes punktides saime ülesanded edukalt maksimumpunktidele sooritatud, aga vahel läks ka halvemini. Ajanappuse tõttu ei jõudnudki me ära käia vee ja nuustikuga spordiülesande punktis, mis samas oli ka natuke hea, sest meie võistkonna neljast liikmest kaks olid lapsed. Palav ja peaaegu talumatu päiksepaiste kurnas, pidasime siiski kõik kolmetunnise seiklemise Viljandis kenasti vastu.
Kella üheks saime tagasi Kaevumäele, kus toimus võistluse lõpetamine. Finišis pakuti võimalust lahendada ristsõna ja kui aus olla, siis kujunes see meile päeva üheks keerulisemaks osaks.
Kõikides punktides olnud kohtunikud tegid mikrofoniga rääkides kokkuvõtte võistkondade esinemiste kohta ja tõstsid esile silmapaistvamaid. Vahepeal tekkis seiklusmängus osalejate seas suur elevus, sest sinnasamasse Kaevumäele jõudis noorpaar koos fotograafiga...
Peale ootusärevust jõudis kätte kauaoodatud tõehetk: Sakala Seikluse parimate võistkondade väljahõikamine. Esimese koha saavutas naiskond Põmmpea, kelle liikmeid näete siinoleval fotol.
Peale esimese koha väljakuulutamist kõlas aga järsku mikrofoni: "võistkond Kosmos saavutas teise koha!". Olime meeldivalt üllatunud! Ronisime Kosmose võistkonnaga lavale ja valisime välja endale meelepärased auhinnad. Aga kõige tähtsam ürituse juures oli see, et sai süüa sõdurisuppi.
Üldse oli tore ja meeldejääv päev. Järgmine kord jälle!
Kirja pani: Tairi Lappalainen
