Veel mõned päevad ja aasta 2009 saab ajalooks. Kuigi see aasta pole üleilmse majanduslanguse tõttu olnud meile kerge, võime Kaitseliidu arengus näha mitut paremat poolt. Loe edasi ...
9 aastat tagasi
21 detsember 2009
Vahva ettevõtmine Saaremaa naiskodukaitsjatelt
Vahipataljoni saarlased said jalga koduvillased sokid.
Toimetas Kristin Aasma, www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=359507
18.12.2009 15:16
Täna said Vahipataljonis aega teenivad saarlased endale jalga kodusaarel kootud villased sokid.
„Mõte sokke kududa tuli ajaloohuvist ja sellest, et Vabadussõja ajal varustas organisatsioon „Ühistöö" sõjaväge kõiksugu riiete ja muu vajalikuga. Ühtlasi koguti ja kooti ka sokke," ütles idee algataja, Saaremaa Naiskodukaitse esindaja Rita Loel.
Novembri algul väeosaga ühendust võttes sai Naiskodukaitse teada, et Vahipataljonis teenib 96 Saaremaa poissi, vahendab Kaitseväe Peastaap. Koostöös Raadio Kadi ja ajalehega Oma Saar korraldati kampaania, mille käigus saatsid vabatahtlikud üle Saaremaa uusi kootud villaseid sokke. Sokke oli Vahipataljoni üle andma tulnud Rita Loel Naiskodukaitsest ja Kaie Rõõm-Laanet ajalehe Oma Saar juhatusest.
Usinaim proua saatis noormeestele viis paari kodukootud sokke, paljud vabatahtlikud toetasid ka kahe või kolme paariga.
Kuigi järgmise aasta plaane veel tehtud ei ole, ollakse valmis kuduma kasvõi 96 kampsunit, kui vaid Saaremaa ajateenijaid nii palju jätkub.
Toimetas Kristin Aasma, www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=359507
18.12.2009 15:16
Täna said Vahipataljonis aega teenivad saarlased endale jalga kodusaarel kootud villased sokid.
„Mõte sokke kududa tuli ajaloohuvist ja sellest, et Vabadussõja ajal varustas organisatsioon „Ühistöö" sõjaväge kõiksugu riiete ja muu vajalikuga. Ühtlasi koguti ja kooti ka sokke," ütles idee algataja, Saaremaa Naiskodukaitse esindaja Rita Loel.
Novembri algul väeosaga ühendust võttes sai Naiskodukaitse teada, et Vahipataljonis teenib 96 Saaremaa poissi, vahendab Kaitseväe Peastaap. Koostöös Raadio Kadi ja ajalehega Oma Saar korraldati kampaania, mille käigus saatsid vabatahtlikud üle Saaremaa uusi kootud villaseid sokke. Sokke oli Vahipataljoni üle andma tulnud Rita Loel Naiskodukaitsest ja Kaie Rõõm-Laanet ajalehe Oma Saar juhatusest.
Usinaim proua saatis noormeestele viis paari kodukootud sokke, paljud vabatahtlikud toetasid ka kahe või kolme paariga.
Kuigi järgmise aasta plaane veel tehtud ei ole, ollakse valmis kuduma kasvõi 96 kampsunit, kui vaid Saaremaa ajateenijaid nii palju jätkub.
07 detsember 2009
Meditsiinirühm osales KL suurõppusel Orkaan 2009
Sakala ringkonna meditsiinirühm, koosseisus Urve Loit, Helena Minina, Kristi Loit ja Tiina Türk, osales möödunud nädalavahetusel 03…06. detsember 2009.a. Kaitseliidu suurõppusel Orkaan esmaabi tagamisel.
Orkaan on Kaitseliidu aasta üks suurimaid õppusi ja sellel aastal Pärnumaal Tammuru-Kikepera piirkonnas peetud õppusest võtsid osa ligi 600 Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Järva ja Rapla maleva kaitseliitlast, ning üks Läti Zemessardze allüksus. Lääne maleva rivikoosseisus osalesid ka mõned Sakala ringkonna tegevliikmed.
Samal ajal kui õppusel osalevad kaitseliitlased rajasid kaitsepositsioone, teostasid luuret ja harjutasid koostööd lahinguelementide läbiviimisel, oli õppuse meditsiinipersonali meeskonnad operatiivselt valmist tagama esmaabialast abi.
Sakala ringkonna meditsiinirühm osales õppusel Orkaan KL Lääne Maleva nooreminstruktor vbl Reemet Sits juhtimisel juba teist korda.
Urve Loit,
ringkonna aseesinaine
Orkaan on Kaitseliidu aasta üks suurimaid õppusi ja sellel aastal Pärnumaal Tammuru-Kikepera piirkonnas peetud õppusest võtsid osa ligi 600 Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Järva ja Rapla maleva kaitseliitlast, ning üks Läti Zemessardze allüksus. Lääne maleva rivikoosseisus osalesid ka mõned Sakala ringkonna tegevliikmed.
Samal ajal kui õppusel osalevad kaitseliitlased rajasid kaitsepositsioone, teostasid luuret ja harjutasid koostööd lahinguelementide läbiviimisel, oli õppuse meditsiinipersonali meeskonnad operatiivselt valmist tagama esmaabialast abi.
Sakala ringkonna meditsiinirühm osales õppusel Orkaan KL Lääne Maleva nooreminstruktor vbl Reemet Sits juhtimisel juba teist korda.
Urve Loit,
ringkonna aseesinaine
Ringkonna aastapäev, 27.november 2009.a.
NKK Sakala ringkond tähistas käesoleval aastal oma 82 aastapäeva. Kutsutud olid ringkonna tegevliikmed, auliikmed, toetajaliige, Sakala Maleva pealik ja kõik meie sõbrad. Kahjuks oli tegevliikmete osalus haiguste tõttu veidi kesine.
Ringkonna esinaine Vika Laan esines aastapäeva kõnega, kus ta võttis kokku meie 2009 aasta tegemised. Naisi tulid õnnitlema Maleva pealik hr. Anto Kergand, tagalaülem hr. Enno Teiter ja Noorkotkaste instruktor hr. Ain Laane, kes andis oma õnnitlused edasi kitarri saatel laulusõnades.
Aastapäeval tunnustati meie aktiivsemaid tegevliikmeid Ringkonna esinaise tänukirjaga; tublimad kokkajad said kingiks kokaraamatu. 2010.a. märkmiku ja pastapliiatsiga tunnustati meie PR gruppi erialavõistlusel esimese koha saanud neljaliikmelist meeskonda ja kätte anti ka toitlustuse BVÕ tunnistused. Ringkonna esinaise tänukirjaga tunnustati ka meie sõpru, vabatahtlike Kaitseliitlasi ja teisi kaasaaitajaid-tsiviiliste, kes on naisi aidanud märkimisväärselt nende tegemistes.
Piduliku vande andsid kaheksa uut tegevliiget Suure-Jaani jaoskonna esinaise pr. Evelyn Lappalaineni eestvedamisel. Esinesid noored rahvatantsijad ja naiste poolt oli kaetud ka tagasihoidlik suupistelaud.
Tänud kõikidele naistele, kes aitasid kaasa ürituse korraldamisele ja läbiviimisele.
Vika Zieds,
Sakala ringkonna esinaine
Ringkonna esinaine Vika Laan esines aastapäeva kõnega, kus ta võttis kokku meie 2009 aasta tegemised. Naisi tulid õnnitlema Maleva pealik hr. Anto Kergand, tagalaülem hr. Enno Teiter ja Noorkotkaste instruktor hr. Ain Laane, kes andis oma õnnitlused edasi kitarri saatel laulusõnades.
Aastapäeval tunnustati meie aktiivsemaid tegevliikmeid Ringkonna esinaise tänukirjaga; tublimad kokkajad said kingiks kokaraamatu. 2010.a. märkmiku ja pastapliiatsiga tunnustati meie PR gruppi erialavõistlusel esimese koha saanud neljaliikmelist meeskonda ja kätte anti ka toitlustuse BVÕ tunnistused. Ringkonna esinaise tänukirjaga tunnustati ka meie sõpru, vabatahtlike Kaitseliitlasi ja teisi kaasaaitajaid-tsiviiliste, kes on naisi aidanud märkimisväärselt nende tegemistes.
Piduliku vande andsid kaheksa uut tegevliiget Suure-Jaani jaoskonna esinaise pr. Evelyn Lappalaineni eestvedamisel. Esinesid noored rahvatantsijad ja naiste poolt oli kaetud ka tagasihoidlik suupistelaud.Tänud kõikidele naistele, kes aitasid kaasa ürituse korraldamisele ja läbiviimisele.
Vika Zieds,
Sakala ringkonna esinaine
04 detsember 2009
See on meie organisatsioon!
Novembri viimasel nädalavahetusel oli Naiskodukaitse Sakala ringkonna tegevliikmetel taas põhjust maleva staapi tulla.Eelkõige uutele liikmetele mõeldud baasväljaõppe organisatsiooniõpetuse mooduli abil saab algteadmised riigikaitse põhimõtetest, kaitseliidu ja naiskodukaitse organisatsioonide ajaloost, olemusest ja struktuurist, vormikandmisest, liikmeskonnast ja erialarühmadest.
Õppe eesmärk on anda uutele liikmetele teadmisi Naiskodukaitse tegevuse aluseks olevatest väärtustest ja dokumentidest ning tegevuse korraldamisest nii kohalikul kui üleriigilisel tasemel.
Päevakava oli tihedalt loengutega täidetud. Kursusel osalejatele jäi kindlasti meelde Vika Ziedsi läbi viidud särtsakas riviõpe, Ene Sügava ajalooliste filmiklippidega rikastatud loeng ning Malle Lohki liikmeskonda tutvustav ettekanne. Huvitavalt ja kaasakutsuvalt rääkisid erialagruppide tööst: Lembe Lahtmaa (propaganda), Tiina Ott (staabiassistent), Tiina Türk (Kodutütred ja meditsiin) ja Vika Zieds (toitlustamine).
Kuulajaid oli seekord kahjuks küll vähe, kas põhjustas seda haiguste suur levik või jäeti tulemata muudel põhjustel, on keeruline öelda. Kuid kõik, kes kohale tulid, said kindlasti vajalikke teadmisi ja hoiakuid Naiskodukaitse organisatsiooni liikmena. Siinjuures suur tänu kõigile esinejatele, eriliselt kursuse ülem Vika Ziedsile, kes oli võtnud enda peale suure osa tundidest läbiviimise.
03 detsember 2009
Lugupeetud Naiskodukaitse liikmed, olete oodatud!
Soome Vabariigi 92. aastapäeva puhul toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt. 23) laupäeval 5. detsembril k. 15 kohtumine Imbi Pajuga ja Eesti-Soome dokumentaalfilmi "Soome lahe õed" esitlus.
Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm "Soome lahe õed" 60 min) esilinastus novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde (sm k. lotta, pikkulotta) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.
Filmi valmimise aasta 2009 on tulvil süngeid tähtpäevi. Märtsis möödus 60 aastat, kui Eestit tabas teine suur küüditamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt, augustis 70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti hukatusliku Hitleri ja Stalini liidu sõlmimisest. Seitsekümmend aastat tagasi septembris alustasid kaks liitlast sõda Poola vastu, novembris ründas Nõukogude Liit Soomet ja algas Talvesõda.
Filmis esinevate Eesti ja Soome naiste meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus. Filmikaadritelt näeme totalitarisimi tõusu 1930-ndate aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Filmis "Soome lahe õed" esinevad vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemusega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool -- see, mis ilmneb poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.
Minevik seob end tänapäevaga, kui meie ees on ekraanil endine kodutütar (pikkulotta), minister Elisabeth Rehn ÜRO eriesindajana kriisipiirkondades tsiviilohvreid abistamas. Film näitab, kuidas sõjaga seotud vägivalla mustrid korduvad sõltumata ajast.
Reþissöör, kirjanik ja ajakirjanik Imbi Paju on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma auhinnatud dokumentaalfilmi "Tõrjutud mälestused" (Memories Denied, 2005) ja samanimelise raamatuga. Paju on esinenud oma filmi ja raamatuga paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, raamatumessidel ning ajalooseminaridel ja aidanud moodustada arusaama totalitarismi olemusest. Filmi premeerimisel on tõstetud esile Paju oskust tuua visuaalselt esile mineviku traumasid, mida sõnadega on raske kirjeldada. 2009. aasta kevadel ilmus Soomes Imbi Paju ja kirjanik Sofi Oksaneni ühine artiklite kogumik "Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi."
Üritus on tasuta.
Info: Merike Toomas, tel. 7 461 901, 51 23 707
Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm "Soome lahe õed" 60 min) esilinastus novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde (sm k. lotta, pikkulotta) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.
Filmi valmimise aasta 2009 on tulvil süngeid tähtpäevi. Märtsis möödus 60 aastat, kui Eestit tabas teine suur küüditamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt, augustis 70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti hukatusliku Hitleri ja Stalini liidu sõlmimisest. Seitsekümmend aastat tagasi septembris alustasid kaks liitlast sõda Poola vastu, novembris ründas Nõukogude Liit Soomet ja algas Talvesõda.
Filmis esinevate Eesti ja Soome naiste meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus. Filmikaadritelt näeme totalitarisimi tõusu 1930-ndate aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Filmis "Soome lahe õed" esinevad vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemusega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool -- see, mis ilmneb poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.
Minevik seob end tänapäevaga, kui meie ees on ekraanil endine kodutütar (pikkulotta), minister Elisabeth Rehn ÜRO eriesindajana kriisipiirkondades tsiviilohvreid abistamas. Film näitab, kuidas sõjaga seotud vägivalla mustrid korduvad sõltumata ajast.
Reþissöör, kirjanik ja ajakirjanik Imbi Paju on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma auhinnatud dokumentaalfilmi "Tõrjutud mälestused" (Memories Denied, 2005) ja samanimelise raamatuga. Paju on esinenud oma filmi ja raamatuga paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, raamatumessidel ning ajalooseminaridel ja aidanud moodustada arusaama totalitarismi olemusest. Filmi premeerimisel on tõstetud esile Paju oskust tuua visuaalselt esile mineviku traumasid, mida sõnadega on raske kirjeldada. 2009. aasta kevadel ilmus Soomes Imbi Paju ja kirjanik Sofi Oksaneni ühine artiklite kogumik "Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi."
Üritus on tasuta.
Info: Merike Toomas, tel. 7 461 901, 51 23 707
27 november 2009
Tere kallid ringkonna naised.
Kätte on jõudmas meie ringkonna 82 sünnipäev ja seoses sellega on mul au kutsuda Teid, kallid ringkonna liikmed, 27.november 2009 Peetrimõisasse Sakala Maleva staapi pidulikule koosviibimisele, kogunemine 17.30-18.00.
Kallid uued liikmed, kellel on vanne andmata palun kindlasti kohale tulla. Riietuseks pidulik vorm või tume kostüüm.
Aktiivset osalemist,
Vika Zieds
NKK Sakala ringkonna esinaine
Kallid uued liikmed, kellel on vanne andmata palun kindlasti kohale tulla. Riietuseks pidulik vorm või tume kostüüm.
Aktiivset osalemist,
Vika Zieds
NKK Sakala ringkonna esinaine
10 november 2009
Imbi Paju uus dokumentaalfilm "Soome lahe õed"
Film linastub Tallinnas kinos Sõprus kuni 12.novembrini 2009.a.
Kui keegi on Tallinnas käimas, saab ehk ühtlasi Naiskodukaitsest ja Soome lotadest kõneleva filmi ära vaadata! Vaata filmi tutvustust ja Iivi Anna Masso arvustust Eesti Ekspressis
Tartu ringkonna esinaisel Virge Prank-Vijardil tekkis plaan kutsuda Imbi Paju koos oma filmiga ka Tartusse. Esialgu on juttu olnud järgmise aasta jaanuarist. Nii et need Lõuna kandi inimesed, kes Tallinna ei satu, saavad ehk võimaluse seda filmi ka Tartus näha. Ootame täpsemat infot uuel aastal NKK Tartu ringkonna poolt.
Filmi trailer
Kui keegi on Tallinnas käimas, saab ehk ühtlasi Naiskodukaitsest ja Soome lotadest kõneleva filmi ära vaadata! Vaata filmi tutvustust ja Iivi Anna Masso arvustust Eesti Ekspressis
Tartu ringkonna esinaisel Virge Prank-Vijardil tekkis plaan kutsuda Imbi Paju koos oma filmiga ka Tartusse. Esialgu on juttu olnud järgmise aasta jaanuarist. Nii et need Lõuna kandi inimesed, kes Tallinna ei satu, saavad ehk võimaluse seda filmi ka Tartus näha. Ootame täpsemat infot uuel aastal NKK Tartu ringkonna poolt.
Filmi trailer
20 oktoober 2009
Esmaabirühma väliõppus
Eelmisel reedel ja laupäeval toimus Viljandimaal Tusti külas meie esmaabirühma esimene ühine õppus välitingimustes. Ööbisime sissitelgis ja nautisime väga ilusat sügisõthut ühiste juttude ja mängude seltsis. Kuigi hommikuks oli meie telk jääs ja tuul kõledam, ei seganud see meie plaanide läbiviimist. Õppisime vajalikke sõlmi (ka esmaabis on neil oluline osa), koostöö tegemist ja vigastuste võimalusi ja nende vältimist madalseiklusrajal. Tänan kõiki, kes leidsid aega meiega koos olla.Kõigile teistele esmaabirühma liikmetele infoks, et esmaabi rühm (nii Viljandi kui Suure-Jaani jaoskonna esmaabi rühmade liikmed) hakkab kokku saama meie esialgse kokkuleppe kohaselt iga kuu teisel neljapäeval kell 17.00 staabis. Esimese teemana arutame erakorralise esmaabi süsteemi. Kõigil, kellel on selle teema kohta head infot - saab olema hea võimalus oma teadmisi edasi anda ka teistele esmaabi rühma liikmetele. Urve
23 september 2009
PR ajaloovõistlus Tartumaal, 19...20.august 2009.a.
06 september 2009
Naiskodukaitse Sakala ringkonnast
Naiskodukaitse on Kaitseliidu üks eriorganisatsioon, millesse võivad kuuluda vähemalt 17-aastased naissoost Eesti kodanikud.
Naiskodukaitse Sakala ringkond tegutseb Kaitseliidu Sakala Maleva juures, mille staap on Saarepeedi vallas, Viljandist 2 km Tallinna suunas.
2008 aasta lõpu seisuga on meie ringkonnas 52 tegevliiget. Sakala ringkond jaguneb omakorda kaheks jaoskonnaks: Viljandi ja Suure-Jaani.
Sakala Naiskodukaitses leidub sobivat tegevust igale naisele, nii noorele kui vanale, nii paksule kui ka peenikesele. Osad meist on astunud organisatsiooni tegevliikmeks selleks, et panna end proovile koormusmatkadel, teised on tulnud huvist püssiga laskmise vastu, kolmandaid huvitab meditsiin ning osad liituvad selleks, et tegeleda toitlustamisega. Meid ühendavad ühtsed ideaalid ja valmisolek kaitsta vajadusel isamaa iseseisvust.
Naiskodukaitse liikmed on jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialarühmadesse, millele vastavalt saadakse ka erialast väljaõpet. Erialarühm valitakse enamasti peale baasväljaõppe läbimist, mis sisaldab teooriatunde sõdurioskuste kohta staabis ja väliõppuseid.
Meie tegevliikmed on osa võtnud Eel-Ernast, Rebaseretkedest, koormusmatkadest, esmaabi, laske– ja toitlustusvõistlustest, osalenud erinevates laagrites. Oleme kindlasti uhked selle üle, et saime 2007 aastal esimese ringkonnana Eestis Sakala Naiskodukaitsele oma lipu. Kel huvi meie tegevuste kohta fotosid vaadata, võiks piiluda pildialbumisse pilt.delfi.ee (kasutajanimi NKKSakala).
Meie ringkonna ajalugu on olnud põnev. Naiskodukaitse Sakalamaa Ringkond moodustati 27. november 1927.a. ning tegutses kuni suveni 1940, mil Kaitseliit koos eriorganistasioonidega laiali saadeti. Sel ajal ei möödunud ühtki rahvuslikku üritust, milles üle tuhande naise koondava Sakalamaa Ringkonna jaoskonnad ei oleks kaasa löönud. Ajast aega oleme püüdnud kanda edasi isamaalist kasvatust noortele, arendanud seltsielu ja õppinud kaitsma oma kodu. Esimesed katsed tegevuse taastamiseks tehti 1992. a Mõisakülas, ent toonane initsiatiiv ei leidnud siiski järgimist ning tegevus rauges. Uuesti tuldi kokku 8 juunil 1995.a., sedapuhku edukalt ning sellest ajast on regulaarne tegevus kestnud tänaseni. Loomulikult on organisatsiooni mõningane tegevus võrreldes sõjaeelsega muutunud, ent põhieesmärk - Kaitseliidu toetamine - on jäänud samaks.
Tegevust jätkub meil 12 kuuks aastaks. Tegevuslik põhirõhk on koostööl kohaliku Kaitseliidu malevaga ja Naiskodukaitse baasväljaõppel. Baasväljaõpe sisaldab meditsiiniõpet (esmaabi), organisatsiooniõpet (baasteadmised Kaitseväest, Kaitseliidust ja Naiskodukaitsest ), sideõpet, topograafiat, orienteerumist, sõdurioskusi ning välikatlaga töötamist masstoitlustamisel. Koostöös Sakala Malevaga on läbiviidud reservõppe kogunemisi, kus naiskodukaitsjad osalesid formeerimisel, toitlustamisel ja esmaabialasel tegevusel.
Lisaks baasõppele on naiskodukaitsjatel võimalus oma teadmisi ja oskusi täiendada erinevatel erialakursustel nii Eestis kui välismaal. Vastavat õpet saab lähtuvalt spetsialiteedist: Sakala ringkonna naiskodukaitsjad on jagatud erialarühmadesse - meditsiini-, side-, toitlustus- ja laskurrühm.
Unustatud pole ka järelkasvu - kodutütreid. Oleme abiks olnud nii suve- kui talvelaagrite korraldamisel, samuti kotkanoorte kohtumistel. Koos oleme pidanud vastlapäevi ning teisi toredaid üritusi.
Mitmel korral oleme teinud koostööd erinevate suurürituste korraldamisel, nimetada võiks Eesti Sõjameeste Ühingu üleriigilist kokkutulekut 2001. aastal ning Vabariiklikku Meestelaulupäeva 2003. aastal. Neil üritustel toitlustasime ühtekokku 1500 inimest.
Ka seltskondlikud üritused pole jäänud tahaplaanile. Tähistame organisatsiooni sünnipäevi, emadepäeva. Edaspidi on plaanis tutvuda naaberringkondade tegevusega - korraldame piirkondlikke ühisüritusi.
Naiskodukaitse Sakala ringkond tegutseb Kaitseliidu Sakala Maleva juures, mille staap on Saarepeedi vallas, Viljandist 2 km Tallinna suunas.
2008 aasta lõpu seisuga on meie ringkonnas 52 tegevliiget. Sakala ringkond jaguneb omakorda kaheks jaoskonnaks: Viljandi ja Suure-Jaani.
Sakala Naiskodukaitses leidub sobivat tegevust igale naisele, nii noorele kui vanale, nii paksule kui ka peenikesele. Osad meist on astunud organisatsiooni tegevliikmeks selleks, et panna end proovile koormusmatkadel, teised on tulnud huvist püssiga laskmise vastu, kolmandaid huvitab meditsiin ning osad liituvad selleks, et tegeleda toitlustamisega. Meid ühendavad ühtsed ideaalid ja valmisolek kaitsta vajadusel isamaa iseseisvust.
Naiskodukaitse liikmed on jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialarühmadesse, millele vastavalt saadakse ka erialast väljaõpet. Erialarühm valitakse enamasti peale baasväljaõppe läbimist, mis sisaldab teooriatunde sõdurioskuste kohta staabis ja väliõppuseid.
Meie tegevliikmed on osa võtnud Eel-Ernast, Rebaseretkedest, koormusmatkadest, esmaabi, laske– ja toitlustusvõistlustest, osalenud erinevates laagrites. Oleme kindlasti uhked selle üle, et saime 2007 aastal esimese ringkonnana Eestis Sakala Naiskodukaitsele oma lipu. Kel huvi meie tegevuste kohta fotosid vaadata, võiks piiluda pildialbumisse pilt.delfi.ee (kasutajanimi NKKSakala).
Meie ringkonna ajalugu on olnud põnev. Naiskodukaitse Sakalamaa Ringkond moodustati 27. november 1927.a. ning tegutses kuni suveni 1940, mil Kaitseliit koos eriorganistasioonidega laiali saadeti. Sel ajal ei möödunud ühtki rahvuslikku üritust, milles üle tuhande naise koondava Sakalamaa Ringkonna jaoskonnad ei oleks kaasa löönud. Ajast aega oleme püüdnud kanda edasi isamaalist kasvatust noortele, arendanud seltsielu ja õppinud kaitsma oma kodu. Esimesed katsed tegevuse taastamiseks tehti 1992. a Mõisakülas, ent toonane initsiatiiv ei leidnud siiski järgimist ning tegevus rauges. Uuesti tuldi kokku 8 juunil 1995.a., sedapuhku edukalt ning sellest ajast on regulaarne tegevus kestnud tänaseni. Loomulikult on organisatsiooni mõningane tegevus võrreldes sõjaeelsega muutunud, ent põhieesmärk - Kaitseliidu toetamine - on jäänud samaks.
Tegevust jätkub meil 12 kuuks aastaks. Tegevuslik põhirõhk on koostööl kohaliku Kaitseliidu malevaga ja Naiskodukaitse baasväljaõppel. Baasväljaõpe sisaldab meditsiiniõpet (esmaabi), organisatsiooniõpet (baasteadmised Kaitseväest, Kaitseliidust ja Naiskodukaitsest ), sideõpet, topograafiat, orienteerumist, sõdurioskusi ning välikatlaga töötamist masstoitlustamisel. Koostöös Sakala Malevaga on läbiviidud reservõppe kogunemisi, kus naiskodukaitsjad osalesid formeerimisel, toitlustamisel ja esmaabialasel tegevusel.
Lisaks baasõppele on naiskodukaitsjatel võimalus oma teadmisi ja oskusi täiendada erinevatel erialakursustel nii Eestis kui välismaal. Vastavat õpet saab lähtuvalt spetsialiteedist: Sakala ringkonna naiskodukaitsjad on jagatud erialarühmadesse - meditsiini-, side-, toitlustus- ja laskurrühm.
Unustatud pole ka järelkasvu - kodutütreid. Oleme abiks olnud nii suve- kui talvelaagrite korraldamisel, samuti kotkanoorte kohtumistel. Koos oleme pidanud vastlapäevi ning teisi toredaid üritusi.
Mitmel korral oleme teinud koostööd erinevate suurürituste korraldamisel, nimetada võiks Eesti Sõjameeste Ühingu üleriigilist kokkutulekut 2001. aastal ning Vabariiklikku Meestelaulupäeva 2003. aastal. Neil üritustel toitlustasime ühtekokku 1500 inimest.
Ka seltskondlikud üritused pole jäänud tahaplaanile. Tähistame organisatsiooni sünnipäevi, emadepäeva. Edaspidi on plaanis tutvuda naaberringkondade tegevusega - korraldame piirkondlikke ühisüritusi.
Tellimine:
Postitused (Atom)
