Kurb-kurb ....

Eile, 11. veebruar oli planeeritud meie taaskordne esmaabihuviliste kokkusaamine staabis ja pidime rääkima hädaabi kutsest. Kahjuks tuleb vist tõesti tõdeda, et vähemalt meie ringkonna esmaabirühma naisi esmaabiteemadega välja ei meelita. Eks ta tõsi ole, et meil kõigil on tegemisi palju ja aega vähe...

Mõtlesin eile kurvastusega juba, et annan alla ja ei ole mõtet pingutada mõttetute ettevalmistustega ja organiseerimistega, kui seda kellelegi vaja ei ole. Siis aga juhtusin eile õhtul seltskonnas arutelule, kus räägiti äsja toimunud liiklusõnnetusest ja kurb oli tõdeda, et asi lõppes mõnele osalejale eriti õnnetult just seetõttu, et kõrvalolijad ja/või vähem kannatada saanud ei osanud oma kaaslasele elementaarset elupäästvat esmaabi anda.

Õnnetused ei ütle ette, kui nad tulevad ... juhtuda võivad nad igal ajal ja igas kohas ... kõige suurem on võimalus, et sinu abi vajab just sinu kõige parem kolleeg, sõber, tuttav, lähedane ... ehk inimesed, kellega me puutume kokku igapäevaselt. Kui oled ise saanud kannatada ja oled teadvusel, on sul võimalik ka ennast aidata, kui tead mida tegema peab juhendades teisi. Kui oled aga kogemata kaotanud teadvuse .... võid loota, et võib-olla on keegi, kes teab mida tegema peaks. Võib-olla .... aga võib-olla ka mitte .....

Vot nii ... ja nii oma mõtetes jõudsin siis täna hommikuks siiamaani, et tühja kah nendest esmaabirühma naistest, kes vaid nimepidi mu nimekirjas eksisteerivad. Kui nemad ei soovi ära kasutada head võimalust, siis anname selle edasi kõigile neile, kes tunnevad, et siiski on oluline teada, mida teha siis, kui õnnetus juhtub ja saada juurde kindlust situatsioonolukorras käitumiseks. Tegelikult ei ole vaja üldse palju vaja teha selleks, et su parim sõber, tuttav, lähedane oleks ka homme sinu kõrval olemas ...

Ja nüüd täpsemalt - meie jätkame oma planeeritud kokkusaamisi. Eile tuli ettepanekuna muuta nädalapäeva ja potentsiaalsete osalejatega läbi rääkides leppisime kokku kolmapäeva. Nii et muudan oma eilses teates ära kuupäevad. Teemad jäävad samaks, vaid hädaabikutse jätame uuesti järgmisesse korda sisse.

Ja ikka - kui juhtud seda juttu siin lugema ja tahad ka meiega koos elupäästva esmaabi põhimõtetest rohkem teada saada ja neid praktiliselt läbi harjutada, siis oled oodatud meie seltsi! Helista või kirjuta ja küsi julgelt.

Päikeseliste tervitustega,
Urve Loit (kontaktandmeid vaata paremalt menüüst)