Naiskodukaitse Sakala ringkonnast

Naiskodukaitse on Kaitseliidu üks eriorganisatsioon, millesse võivad kuuluda vähemalt 17-aastased naissoost Eesti kodanikud.

Naiskodukaitse Sakala ringkond tegutseb Kaitseliidu Sakala Maleva juures, mille staap on Saarepeedi vallas, Viljandist 2 km Tallinna suunas.

2008 aasta lõpu seisuga on meie ringkonnas 52 tegevliiget. Sakala ringkond jaguneb omakorda kaheks jaoskonnaks: Viljandi ja Suure-Jaani.

Sakala Naiskodukaitses leidub sobivat tegevust igale naisele, nii noorele kui vanale, nii paksule kui ka peenikesele. Osad meist on astunud organisatsiooni tegevliikmeks selleks, et panna end proovile koormusmatkadel, teised on tulnud huvist püssiga laskmise vastu, kolmandaid huvitab meditsiin ning osad liituvad selleks, et tegeleda toitlustamisega. Meid ühendavad ühtsed ideaalid ja valmisolek kaitsta vajadusel isamaa iseseisvust.

Naiskodukaitse liikmed on jagunenud kitsama spetsialiseerumisega erialarühmadesse, millele vastavalt saadakse ka erialast väljaõpet. Erialarühm valitakse enamasti peale baasväljaõppe läbimist, mis sisaldab teooriatunde sõdurioskuste kohta staabis ja väliõppuseid.

Meie tegevliikmed on osa võtnud Eel-Ernast, Rebaseretkedest, koormusmatkadest, esmaabi, laske– ja toitlustusvõistlustest, osalenud erinevates laagrites. Oleme kindlasti uhked selle üle, et saime 2007 aastal esimese ringkonnana Eestis Sakala Naiskodukaitsele oma lipu. Kel huvi meie tegevuste kohta fotosid vaadata, võiks piiluda pildialbumisse pilt.delfi.ee (kasutajanimi NKKSakala).

Meie ringkonna ajalugu on olnud põnev. Naiskodukaitse Sakalamaa Ringkond moodustati 27. november 1927.a. ning tegutses kuni suveni 1940, mil Kaitseliit koos eriorganistasioonidega laiali saadeti. Sel ajal ei möödunud ühtki rahvuslikku üritust, milles üle tuhande naise koondava Sakalamaa Ringkonna jaoskonnad ei oleks kaasa löönud. Ajast aega oleme püüdnud kanda edasi isamaalist kasvatust noortele, arendanud seltsielu ja õppinud kaitsma oma kodu. Esimesed katsed tegevuse taastamiseks tehti 1992. a Mõisakülas, ent toonane initsiatiiv ei leidnud siiski järgimist ning tegevus rauges. Uuesti tuldi kokku 8 juunil 1995.a., sedapuhku edukalt ning sellest ajast on regulaarne tegevus kestnud tänaseni. Loomulikult on organisatsiooni mõningane tegevus võrreldes sõjaeelsega muutunud, ent põhieesmärk - Kaitseliidu toetamine - on jäänud samaks.

Tegevust jätkub meil 12 kuuks aastaks. Tegevuslik põhirõhk on koostööl kohaliku Kaitseliidu malevaga ja Naiskodukaitse baasväljaõppel. Baasväljaõpe sisaldab meditsiiniõpet (esmaabi), organisatsiooniõpet (baasteadmised Kaitseväest, Kaitseliidust ja Naiskodukaitsest ), sideõpet, topograafiat, orienteerumist, sõdurioskusi ning välikatlaga töötamist masstoitlustamisel. Koostöös Sakala Malevaga on läbiviidud reservõppe kogunemisi, kus naiskodukaitsjad osalesid formeerimisel, toitlustamisel ja esmaabialasel tegevusel.

Lisaks baasõppele on naiskodukaitsjatel võimalus oma teadmisi ja oskusi täiendada erinevatel erialakursustel nii Eestis kui välismaal. Vastavat õpet saab lähtuvalt spetsialiteedist: Sakala ringkonna naiskodukaitsjad on jagatud erialarühmadesse - meditsiini-, side-, toitlustus- ja laskurrühm.

Unustatud pole ka järelkasvu - kodutütreid. Oleme abiks olnud nii suve- kui talvelaagrite korraldamisel, samuti kotkanoorte kohtumistel. Koos oleme pidanud vastlapäevi ning teisi toredaid üritusi.

Mitmel korral oleme teinud koostööd erinevate suurürituste korraldamisel, nimetada võiks Eesti Sõjameeste Ühingu üleriigilist kokkutulekut 2001. aastal ning Vabariiklikku Meestelaulupäeva 2003. aastal. Neil üritustel toitlustasime ühtekokku 1500 inimest.

Ka seltskondlikud üritused pole jäänud tahaplaanile. Tähistame organisatsiooni sünnipäevi, emadepäeva. Edaspidi on plaanis tutvuda naaberringkondade tegevusega - korraldame piirkondlikke ühisüritusi.