Sakala ringkond asutati 27. novembril 1927.a. ja taasasutati 8. juunil 1995.a.
Ringkonda kuulub 82 tegevliiget, 3 auliiget ja 1 toetajaliige.

18 aprill 2011

Kas teadsite, et kolonelleitnant Johannes Raudmäe…


… tegutses kaksteist aastat Sakalamaa maleva pealikuna. See oli enne Teist maailmasõda, aastatel 1928 kuni 1940.

Johannes Raudmäe (kuni 15. aprill 1936 Eisenberg) juhtimisel sai Sakala malevast rohkem kui 6000 liikmeline organisatsioon, mis avaldas maakonna rahva meelsusele ja kultuurile suurt mõju. Maleva tegevus arenes jõuliselt, korraldati mitmeid kursuseid, õppusi ja laagreid. Neil aastatel oli Sakala maleva üldine keskmine lasketase Eesti malevate peres kõrgeim, samuti paistis malev silma ratsaväe arendamises ja ratsaspordis. Maleva ülesehitajana ja pealikuna oli just kol-ltn Raudmäe sunnitud vastavalt sõjaministri käskkirjale Sakalamaa maleva 28. juunil 1940 likvideerima.

Johannes Raudmäe 120. sünniaastapäeva (sündis 22. aprillil 1891 ja suri 29. detsembril 1973) puhul toimus reedel, 22. aprillil Sakala malevas temale pühendatud mälestustahvli avamine. Kohale on kutsutud kõik elusolevad Sakala maleva pealikud, kõne pidasid maleva eelmine teavituspealik Priit Silla, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak ja äsja ametisse määratud malevapealik kapten Kalle Köhler. Mälestustahvli avas maleva auliige, vabadusvõitleja August Puuste ning üritusel esines meeskoor Sakala topeltkvartett. Üritus oli ilus ja pidulik!

11 aprill 2011

Suurepäraselt veedetud aeg Valgel laeval



Oi-oi, kuhu ma end seekord seganud olen! Selline oli mu esimene mõte, kui sain oma küsimusele vastuseks, et ööseks me koju ei jõua, vaid oleme sellel ajal alles rajal ülesandeid täitmas. Eelnevalt olin andud Malvele lubaduse Valge laev 2011 võistlusel osalemiseks ilma selle kohta täpsemalt uurimata. Sõna tuleb ju pidada, vaatamata hirmutavale jutule öösel mööda metsa jooksmisest.

Ma ei tea kuidas teistel, aga minul oli hinges kerge ärevus, kui laupäeval hommikul kell 05.00 paiku Läänemaale teele asusime. Heas seltskonnas sujus aga sõit kiiresti ja juba olimegi stardiks valmistumas: varustuse kontroll, mõned poseerimised ajaloo tarbeks, kaart kätte ja rajale. Enne starti viskasime nalja kergelt riides oleva Egle üle. Arvasime, et küllap külm ta juba raja alguses ära võtab. Kuid selgus, et tegemist oli meist tunduvalt kogenuma ja ettenägelikuma võistlejaga. Juba esimeses kontrollpunktis pidime hakkama ülearuseid riidekihte seljast maha ajama. Samal ajal oli aga Eglel vaid parajalt soe. Seega, kogemus maksab.
Võistluse algfaasis oli mu samm pikk, astumine kiire ja meeleolu optimistlik. Mida kilomeeter edasi, seda raskemaks olemine muutus. Tundus, et vormi asemel olen selga ajanud mingi jäiga skafandri, mis takistab iga liigutust. Lisaks oli kaasas relv ja muu varustus. Nii muutuski minu sammumine ikka töntsimaks ja sammuke lühemaks.
Jõudsime kuuendasse kontrollpunkti. Ise ma lootsin, et küllap me varsti lõppu jõuame. Kuid oh häda! Selgus, et ees on ootamas veel neli kontrollpunkti ja seitseteist kilomeetrit. Appi! Ja kell oli juba 23.00 paiku. Meeleolu hakkas langema. Sada mõtet keerles peas: mis häda mul oli siia ronida, kas kodus ei märka olla, rohkem ennast sellise supi sisse ei sega...
Minu mõttelõnga katkestas meie teele ette jäänud oja. Kuna kaart näitas, et kurss on õige, pidime kuidagi selle veekogu ületama. Kõige osavam ja julgem veetõkke ületaja meie seast oli Ele. Ta näitas meile ette õige stiili ja kuna üle vee oli vaja pääseda, hakkasid teised teda jäljendades üle vee liikuma. Mina arvasin küll, et ega ma kuivana sellest ojast üle ei pääse. Harjutasin ennast juba mõttega, et ülejäänud teekond tuleb mul märjana läbida. Kuid endalegi üllatuseks, võideldes hirmudega ja seades jalga jala ette, olingi äkki teisel kaldal. Hurraa, hurraa, hakkama sain! Kuid ega siis pikalt võidutseda ei lastud, sest vaenlane ei maga.

Ei mäletagi enam, mitmendal kilomeetril see oli, kuid see oli minu raskeim hetk sellel võistlusel. Tundsin, et no kuidagi ei jaksa enam. Hingata oli raske, jalad ei tahtnud kanda, pilt tahtis vägisi eest kaduda ja minna oli veel tohutult palju. Ütlesin siis tüdrukutele: „Kuulge, mul on paganama raske hingata, ma ei jaksa enam ja ma katkestan!“ Aga no kus sa sellega. Ei antud mulle seda võimalust. Ele rabas oma kätte minu automaadi Galil, Malve lasi mul rakmerihmad lõdvemaks ja nii ma marssisingi „vapralt“ edasi. Ees ootavas kontrollpunktis sai minu ülesandeks oma hingamine korda saada. Ja kuna ma olin omadega ikka päris läbi, siis kahjuks ei suutnud ma viimasteski kontrollpunktides oma kaaslastele suurt abiks olla. Puht südamlikud vabandused sellepärast oma kaasalaste ees.

Aga vaatamata kõigile raskustele lõpetasime võistluse kõik koos ja see oli tõesti ülev tunne. Juba bussiga kodu poole loksudes avastasin end ootamatult mõttelt, et polnudki väga hull... Ja kui järgmine kord kutsutakse, siis miks mitte uuesti proovida. Vaatamata raskustele läbisime ettenähtud rajal umbes 50 kilomeetrit; käisime saunas, kus vihtlesime ja võtsime leili 58 kraadises kuumuses ning pesime külma veega; sain tunda tõelist meeskonna tunnet ja saavutasime patrullvõistlusel viienda koha. Ja selleks kõigeks kulus ainult 17 tundi. Kas pole suurepäraselt veedetud aeg?
Lõpetuseks tahan südamest tänada oma tiimikaaslasi- Elet, Malvet ja Eglet. Olite kõik mulle suureks toeks ja abiks sellel katsumusterohkel rajal. Igal sammul tundsin teie toetust. Ilma teie abita oleks minul see võistlus igatahes pooleli jäänud. Suur tänu teile tüdrukud!

Margit Rei

22 märts 2011

Naiskodukaitse keskkogu

Laupäeval, 26. märtsil toimus Tallinna Keskraamatukogus Naiskodukaitse Keskkogu, kus anti ülevaade Naiskodukaitse 2010 aasta tegevusest ja arutati eelolevate aastate tegevusplaane. Sakala Ringkonda esindasid NKK Keskjuhatuse liige Urve Loit, ringkonna esinaine Tiina Ott ning tegevliikmed Ene Sügav ja Margit Rei. Keskkogul tunnustati Sakala ringkonna tegemisi ning anti üle hinnaline kingitus ringkonda viimasel kolmel aastal esinaisena juhtinud Vika Zieds'ile ning NKK Keskjuhatuse tegevuses aktiivselt osalenud Urve Loit'ile.

14 märts 2011

Fotokonkurs “Aeg olla eestlane”

NAISKODUKAITSE PRESSITEADE
14.03.2011

Naiskodukaitse korraldab käesoleva aasta aprillis-mais fotokonkursi “Aeg olla eestlane”, millest võivad osa võtta kõik fotohuvilised.

Fotokonkursi eesmärk on inimeste käest küsida, mida tähendab nende jaoks eestlaseks olemine. Missugustel hetkedel tunnevad nad end tõeliste eestlastena. On see vabariigi aastapäev, jaanipäev, võidupüha? Võibolla kuulates hoopis vanaisa pajatusi esimese vabariigi aegadest. Kuidas hoiab tubli eesti inimene eestluse vaimu siin, kodus või kaugel, seitsme maa ja mere taga, kurbuse- ja rõõmuhetkedel?

Eestlased on arvult väikesed aga vaimult suured. Vaatamata sellele, et meid on nii vähe, leidub siiski igas maailma nurgas mõni eestlane, kes kannab endas eestluse vaimu.
Ootame, et konkursist osavõtjad püüaksid pildile mõne erilise hetke või inimese mis sümboliseerib just nende jaoks tõelist eestlust !

Piltide kogumine fotokonkursi tarvis toimub 1.aprillist 31.maini 2011. aastal, millele järgneb internetihääletus publiku lemmiku leidmiseks. Fotokonkursi reegleid saab vaadata aadressil http://konkurss.naiskodukaitse.ee/

Lisainfo:
Riin Juurma
Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna Põltsamaa jaoskonna esinaine
Fotokonkursi projektijuht
e-mail: naiskodukaitse.konkurss@gmail.com

Küll oli kena tuubiga…


Reede pealelõunal oli meil, naiskodukaitsjatel võimalus unustada oma töö- ja meie lastel koolinädala mured ning tähistada koos Viljandi lumepargis vastlapäeva.

Igaüks sai istuda snowtubingusse ehk rahvakeelselt öeldes tuubi ehk eesti keeles öeldes lumerõngasse. Ja siis Huntaugu mäenõlvalt mitmeid kordi sellega suure hooga alla lasta. Hoolimata kohati keerutavast lumetuisust nautisime võibolla selle talve viimaseid lumerõõme. Tuubirajad olid mõnusalt libedad ja saime pikad liud. Mõnikord hakkas lumerõngas raja sees lausa pöörlema ja eriti nagu ei näinudki enam kuhu täpselt välja jõuad. Aga just see tegigi liulaskmise põnevaks ja nauditavaks.

Noh, ega muidu ju nii palju polekski jõudnud seal Huntaugul mütata, aga saime ju muudkui pärast laskumist tõstuki abiga taas üles tagasi. Keeruline oli kohati vaid tuubi nööri kinnitamine tõstuki trossi külge.

Kui vastlasõit sai tehtud, siis sõime sealsamas lumepargi soojakus traditsioonilist hernesuppi ja vastlakukleid. Igale osalejale oli korraldajate Leili ja Kersti poolt ka väike tunnustusdiplom. Oli tõesti vahva vastlapäev!
Rohkem fotosid vaata NKKSakala pildialbumist!

11 märts 2011

Heategevuslik koguperepäev „Naistelt naistele“

Pühapäeval 06 märtsil toimunud Naiskodukaitse, Eesti Politsei Naisühenduse ja Sisekaitseakadeemia koostöös korraldatud heategevuslikul koguperepäeval „Naistelt naistele“ osales ligikaudu 500 külastajat. Tegevust jätkus igale maitsele: oli harivaid töötubasid, demonstratsioonesinemisi ning lõbusat orkestrimuusikat.

Lisaks heategevuslikule eesmärgile oli päeva teiseks eesmärgiks tutvustada naistele võimalusi, kuidas tõsta enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkuda võimalust õppida konkreetseid uusi teadmisi ja oskusi.

Ürituse läbiviimise eesmärk oli propageerida kodanikualgatust ning tõsta inimeste teadlikkust naiste võimalustest ja ülesannetest jõustruktuurides.

Loe artiklit
Eveli Sammelselg,
www.naiskodukaitse.ee

04 märts 2011

Sakala ringkond sai uue esinaise

Sakala naiskodukaitsjad kogunesid selle aasta ringkonnakogule 2 märtsil.

Kõigepealt tegi möödunud aastast kokkuvõtte ringkonna aseesinaine Karin Ilus. Ringkonna tegevliikmete arv oli möödunud aastal kasvanud tubli 21 võrra, jõudes aasta lõpuks 82ni. Liikmete aktiivsust saab mõõta mitmeti. Üks võimalusi on kindlasti osalemiste arv kordades. Siin näitas kõigile suuna kätte Viljandi jaoskonna esinaine Ele Lehes. Ele osales NKK üritustel möödunud aastal 102 korda.

Kõik ringkonna uued ja vanemdki liikmed said sel aastal esmakordselt omandada baasväljaõppe kõik moodulid kohapeal. Aasta jooksul enam leidsid rakendust toitlustajad: 62 korral. Meditsiini tagati maleva üritustel 15 korral.

Päeva tähtsaim päevakorrapunkt oli ringkonna esinaise ja aseesinaise valimine. Üles oli seatud kaks kandidaati: Tiina Ott ja Eda Kivisild. Tiina Ott on olnud Naiskodukaitses pea 10 aastat. Ta on olnud Viljandi jaoskonna esinaine ja kuulunud mitu aastat ringkonna revisjonikomisjoni. Eda Kivisild on veel suhteliselt uus liige, kuid täis tegutsemistahet Sakala ringkonnas. Mõlemad kandidaadid on õpihimulised: omandanud kaks kõrgharidust ja täiendavad end pidevalt. Tiina ja Eda esitasid oma visiooni Sakala ringkonnast aastaks 2013. Tiina soovitas kasutada mentorprogrammi nii uutele kui ka passiivsetele liikmetele. Eda eelistas personaalset lähenemisviisi.

Lihthäälteenamusega osutus valituks Tiina Ott. Kuna teisi kandidaate polnud, sai aseesinaiseks Eda Kivisild.

Lõpuks valiti ringkonna esindajad märtsis toimuvale Keskkogule.

Täname Vikat ja Karinit tehtud tubli töö eest Sakala ringkonna hüvanguks!