Soome Vabariigi 92. aastapäeva puhul toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt. 23) laupäeval 5. detsembril k. 15 kohtumine Imbi Pajuga ja Eesti-Soome dokumentaalfilmi "Soome lahe õed" esitlus.
Imbi Paju uus ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm "Soome lahe õed" 60 min) esilinastus novembris Helsingis, Tallinnas ja Brüsselis. Film räägib loo Eesti ja Soome naiskodukaitsjate ja kodutütarde (sm k. lotta, pikkulotta) 1920-ndatel aastatel alguse saanud koostööst, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.
Filmi valmimise aasta 2009 on tulvil süngeid tähtpäevi. Märtsis möödus 60 aastat, kui Eestit tabas teine suur küüditamine nõukogude okupatsioonivõimude poolt, augustis 70 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti hukatusliku Hitleri ja Stalini liidu sõlmimisest. Seitsekümmend aastat tagasi septembris alustasid kaks liitlast sõda Poola vastu, novembris ründas Nõukogude Liit Soomet ja algas Talvesõda.
Filmis esinevate Eesti ja Soome naiste meenutused, mida ilmestavad haruldased arhiivimaterjalid, kaardistavad väikese inimese ja riigi haavatavust suurte totalitaarsete riikide poliitilises mängus. Filmikaadritelt näeme totalitarisimi tõusu 1930-ndate aastate Euroopas, demokraatia allakäiku ja massipsühhoosile alistumist. Filmis "Soome lahe õed" esinevad vanad naised on kogenud raskeid aegu, kuid oma sooja ja inimliku olemusega annavad nad vaatajale lootusetunde, et hea võidab kurja. Nende inimlikkuse valguses tõuseb esile inimkonna pimedam pool -- see, mis ilmneb poliitilises vägivallas, kus inimesed sunnitakse vaikima, endasse tõmbuma ja unustama.
Minevik seob end tänapäevaga, kui meie ees on ekraanil endine kodutütar (pikkulotta), minister Elisabeth Rehn ÜRO eriesindajana kriisipiirkondades tsiviilohvreid abistamas. Film näitab, kuidas sõjaga seotud vägivalla mustrid korduvad sõltumata ajast.
Reþissöör, kirjanik ja ajakirjanik Imbi Paju on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma auhinnatud dokumentaalfilmi "Tõrjutud mälestused" (Memories Denied, 2005) ja samanimelise raamatuga. Paju on esinenud oma filmi ja raamatuga paljudel rahvusvahelistel filmifestivalidel, raamatumessidel ning ajalooseminaridel ja aidanud moodustada arusaama totalitarismi olemusest. Filmi premeerimisel on tõstetud esile Paju oskust tuua visuaalselt esile mineviku traumasid, mida sõnadega on raske kirjeldada. 2009. aasta kevadel ilmus Soomes Imbi Paju ja kirjanik Sofi Oksaneni ühine artiklite kogumik "Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi."
Üritus on tasuta.
Info: Merike Toomas, tel. 7 461 901, 51 23 707
Fotokonkursi eesmärk on inimeste käest küsida, mida tähendab nende jaoks eestlaseks olemine. Missugustel hetkedel tunnevad nad end tõeliste eestlastena. On see vabariigi aastapäev, jaanipäev, võidupüha? Võibolla kuulates hoopis vanaisa pajatusi esimese vabariigi aegadest. Kuidas hoiab tubli eesti inimene eestluse vaimu siin, kodus või kaugel, seitsme maa ja mere taga, kurbuse- ja rõõmuhetkedel?
